mineraalainerikastes veekogudes. · Isased isendid kasvavad kuni 16 ja emased 12 cm pikkuseks. Vesikirp · Vesikirp ehk kiivrik (Daphnia) on vesikirbuliste seltsi kuuluv väike vähiline. Vesikirbud moodustavad paljudes mageveekogudes suure osa zooblanktonist, olles seega tähtis lüli veeökosüsteemi toiduahelais. · Enamik vesikirbu liike elab magevees, näiteks tiikides, jõgedes, järvedes, kuid ka näiteks happelistel sooaladel. Nende suurus on 0,2...5 mm. Vesikirpudele on omane hüplev liikumine, mille tagavad suhteliselt pikad kaheharulised tagatundlad.
Maomürk on tegelikult mürgine sülg, mida maod hammustades mürgihammastes olevate kanalite või vagude kaudu ohvrisse viivad. Pidevalt suust välja käiva kaheharulise keelega haistavad maod ümbritsevat. Keelega võetud "õhuproov" surutakse suu laes olevatesse lohukestesse Sisalikud Arusisalik (Lacerta vivipara) Arusisalik on üks levinumaid liike Euraasias. Elupaigaks eelistab ta niiskeid alasid, näiteks võib seda sisalikku kohata metsastunud sooaladel, turbarabades, kinnikasvavatel raiestikel, metsaservadel ja sihtidel, leht- ja okaspuuistandustes, põõsastikku kasvanud oja- ja kraavikallastel ning muudes taolistes kohtades. Muidu võib neid kohata ka mujal, näteks koduõues, puuriitades jne. Ohtu sattudes peidavad nad end tihti vette ja kaevuvad seal mutta või maismaa peal kivide, sambla või kuhugi mujal varju. Sisalikel langeb vana nahk tükkidena maha. Ta elab kuni 8 aastaseks. Arusisalikud on päevase eluviisiga loomad
Kuivendamine parandab põhiliselt veereziimi, kuid mõjutab ka teisi tegureid. Muutused on seda märgatavamad mida kestvam on kuivendus olnud ja mida viljakam on kuivendatud kasvukohatüüp. Mullad muutuvad hapnikurikkamaks, taime juured tungivad sügavamale ja vähem tormikahjustusi.kuivendamise tagajärjel väheneb niiskus ja soojusjuhtivus. Päeval soojenevad ja öösel jahtuvad rohkem. KUIVENDAMISE MÕJU KK-LE. Ei suurene üksnes puidu juurdekasv vaid tekivad keskkonnamuutused sooaladel ja väljaspool neid; Kevadel ja sügisel suurveeperioodid, suvel ja talvel; veetase minimaalne; Rabad on meil omapärased veemahutid 4-8 m keskel veetase kõrgemal kui piirneval min.maal, Metsakuivendus suurendab aastast äravoolu reljeefi madalamatel osadel üleujutused, 28% meie soodest kuivendatud, 15 % metsanduslikul eesmärgil, 12 % põllumajanduslikul otstarbel,1 % turbavarumise eesmärgil, Üleujutused ei ole põhjustatud vaid kuivendamisest, vaid need sõltuvad
relvi ära. Toiduaineid ja muud vajalikku said metsavennad taludest enne põllumajanduse kollektiviseerimist 1949. Tavaliselt tegutsesid nad väikeste salkadena, suuremaid üksusi neil enamasti ci olnud, küll aga ühiseid operatsioone. Tundub, et vähemalt mõnedel aegadel oli liikumisel kui mitte otsene keskjuhtimine, siis vähemalt territoriaalselt organiseeritud tegevus. Metsavendade liikumine oli kõige aktiivsem tihedatel metsa- ja sooaladel, Virumaal, Pärnumaal ja Võrumaal. Nende koguarvu kohta on erinevaid seisukohti. Paaril esimesel Nõukogude vabariigi taastamise järgsel aastal oli metsavendi üksvahe umbes pooltuhat, aga järgmistel aastatel on neid ja nende lähedasi toetajaid arvatud olevat vahest koguni 30 000, kellest relvastatud vastupanuliikumises osales ehk kolmandik. Sama palju metsavendi oli ilmselt Lätis, aga Leedus oli see arv kahekordne. Aktiivne partisaniliikumine oli uutele võimumeestele
peaaegu ei külmu. Karmidel talvedel vähese lumikatte korral märjad soomullad kaotavad palju soojust ja külmuvad sügavalt. Kevadel nad sulavad ja soojenevad aeglasemalt kui hästi kuivendatud mullad. 6.2.5.2. Mõju keskkonnale Metsa kuivendamine ja teised metsaparanduslikud abinõud, mida kasutatakse turvasmuldadel, mitte ainult ei suurenda puidu juurdekasvu, vaid põhjustavad keskkonnamuutusi nii sooaladel kui ka väljaspool neid. Hüdroloogiline mõju. Eesti soodes, nagu mujalgi liigniiskes kliimavöötmes, täheldame kevadel ja sügisel suurvee perioode, suvel ja talvel aga on vee tase minimaalne. Kõige vesisemad on sood aprillis lume sulamise ajal. Sügisene maksimaalne veeseis esineb oktoobris-novembris, mil auramine on väike, sademed aga intensiivsed ja kestvad. Tavaliselt on sügisene maksimaalne veeseis kevadisest siiski väiksem
annaabi.ee 
