ei saa struktuuri üle tähtsustada. Erinevalt mitmetest teistest heliloojatest polnud Ligetil kindlat kompositsioonimeetodit, selle asemel oli tal teosest nägemus ja kujutlus. Kölnis elektronmuusikastuudios tehtud eksperimendid (nende hulgas ka kaks teost: Glissandi ja Artikulation) on avaldanud mõju, sest tema helikeeles võib leida elektroonilist muusikat meenutavaid tekstuure. Vastandamine serialistidele viis Ligeti täielikult sonoristliku muusika loomiseni. Ungaris elades oli sunnitud arvestama poliitilise situatsiooniga (1948. a Stalini manifest) ning lõi peamiselt lihtsamaid rahvalauluseadeid. Pärast Stalini surma 1953 valminud teostes on märgata hilisema Ligeti tunnusjooni, kuid esialgu n-ö pehmes variandis. Tundis hästi serialismi põhimõtteid, kuid leidis, et see tee talle ei sobi kõlalise tulemuse arvelt ei saa struktuuri tähtsustada. Samas ei sobinud talle ka John Cage'i kontrollimatuse-filosoofia
tulemuse arvelt ei saa struktuuri üle tähtsustada. Erinevalt mitmetest teistest heliloojatest polnud Ligetil kindlat kompositsioonimeetodit, selle asemel oli tal teosest nägemus ja kujutlus. Kölnis elektronmuusikastuudios tehtud eksperimendid (nende hulgas ka kaks teost:Glissandi ja Artikulation) on avaldanud mõju, sest tema helikeeles võib leida elektroonilist muusikat meenutavaid tekstuure. Vastandamine serialistidele viis Ligeti täielikult sonoristliku muusika loomiseni. Ligeti viimaste teoste hulka kuuluvad Hamburg Concerto (1998–1999) metsasarvele ja kammerorkestrile, laulutsükkel Síppal, dobbal, nádihegedüvel (2000) ja kaheksateistkümnes klaverietüüd Canon (2001). Kuulasin Ligeti teost Requiem III Dies irae. Teoses on kasutatud tervet orkestrit. Kuhu kuuluvad viiul, tšello, trumm ja muud puhkpillid. Samuti osales teose esitamises mees ja naiskoor. Antud teos on väga müstiline ja kaootiline.
Kirjutanud balletid ,,Anselmi lugu","Pantomiim" ja ,,Sisalik", 4 sümfooniat, kantaate ,,Elust ja surmast", klaverikontserdid, orkestriteosed ,,Olümpiamuusika" (1980), elektroakustilisi ja kammerteoseid, klaverpalu ning muusika umbes 50 filmile. Arvo Pärt. Sündis 11.sep.1935 Paides. 1980 emigreerus, Austria kodanik, elab Berliinis. Viljeles 1960 eesti muusika avangardset suunda äärmuslikemalt, rakendas esimesena dodekafooniat ("Nekroloog" sümfooniaorkestrile) aastast 1963 ühendas seda sonoristliku kõlakäsitlusega ja aleatoorikaga, sageli ka kollaaztehnikaga. Hakkas 1971 kirjutama valdavalt diatoonilist muusikat, jõudis meditatiivse stiilini, ühtlasi kujundas algupärase kompositsioonitehnika, mis sisaldab keskaegse polüfoonia ja 20. saj. seeriamuusika sugemeid. 28 Eeslistanud väikesi esituskooseise, vokaalteostes kasutanud ladinakeelseid liturgia ja piiblitekste
annaabi.ee 
