Kui kooda on omaette mooraga seotud, siis on raske silp. Raske silp on 2-mooraline. Kerge silp on 1-mooraline. 4. Moorateooria (moora ja hääliku pikkus, silbi kaal) Moora pikkus: · 2 moorat = pikk + raske silp · 1 moora = lühike + kerge silp Hääliku pikkus: Kooda kadudes jääb moora vabaks ja see ühineb eelneva vokaali, vokaal pikeneb. Pikk konsonant (geminaat) on ühemorraline, lühike ilma moorata. Mida sonoorsem häälik, seda rohkem ta soovib olla koodaga seotud. o p a näide p on kahe silbi vahel jagatud häälik, silbipiir on op.pa, o ja a on kõige sonoorsemad. Kuna silbi algus (o) ei tohi olla seotud omaette mooraga, ühendatakse p eelneva silbiga. Samas, silbil peab olema algus, mistõttu p ühendatakse ka järgneva silbi algusega. Tekkibki kahe silbi vahel jagunev konsonant e geminaat. Silbi kaal: Algus + tuum (CV) > algus + tuum + kooda (CVC) või tuum (V) > tuum + kooda (VC)
tunnuste abil kui on vaja klassi üksiksegmentide ammendavaks kirjeldamiseks. (vokaalid, eesvokaalid, klusiilid jne). Loomulikke klasse võib seega olla erinevatel abstraktsioonitasanditel. Mõned puhtloogiliselt võimalikud rühmad, nt [u, o, ä] või [p, t, s] oleks ebaloomulikud, kuna neid ei saa moodustada mingite foneetiliste tunnustega nii, et samasse rühma ei kuuluks samade tunnuste abil teisi häälikuid. Mida avatum kõnetrakt, seda sonoorsem ehk kõlavam on moodustatav häälik; kõige sonoorsemad on madalad vokaalid, kõige vähem sonoorsed klusiilid. Foneemi olemus Tähendusopositsioon näitab erinevatesse foneemidesse kuulumist, täiendav jaotumine ja vaba vaheldus seevastu samasse foneemi kuulumist. Foneem on suhteliselt abstraktne häälikusüsteemi üksust tähistav üldmõiste, mis realiseerub kõnes varieeruval kujul. Täiendav jaotumine tuleneb üldiselt koartikulatsioonist
Fonoloogiliste tunnuste tähtis kasutusala on loomulike klasside väljendamine (häälikusegmentide klassid, mille liikmed on keele teistest häälikutest ühemõtteliselt eristatavad vähemate tunnuste abil kui on vaja klassi üksiksegmentide ammendavaks kirjeldamiseks). Eesti keeles on loomulikeks klassideks: vokaalid, eesvokaalid, labidaalsed eesvokaalid, klusiilid, nasaalsed konsunandid, helilised konsonandid, alveolaarsed konsunandid, obstruendid. Mida avatum on kõnetrakt, seda sonoorsem e kõlavam on moodustatav häälik. 15. Foneemi olemus, foneemisüsteemid. Foneem on suhteliselt abstraktne häälikusüsteemi üksust tähistav üldmõiste, mis realiseerub kõnes varieeruval kujul. Seda tõestavad täiendav jaotumine ja vaba vaheldus. Foneemide seletamisel on levinud kaks tradistiooni: foneemid häälikuperedena ja foneemid funktsionaalsete üksustena. Häälikupere - selliste omavahel foneerilises suguluses olevate allofoonide rühm, mille liikmed ei ole opositsioonis.
annaabi.ee 
