geniaalsust oli märgatud ja seetõttu leidis mõjukat toetust), hakkas Tartusse jõudes elama boheemlaslikku tudengielu, korporatsioonielu. Tema suurimaks tööks Tartus tuleb pidada Soome mütoloogia tõlkimist ,,Mythologia Fennica" Ganander. Soome mütoloogia oli kirjutatud rootsi keeles. Kristjan Jaak Peterson tõlkis Soome mütoloogia rootsi keelest saksa keelde, et estofiilid saaksid seda lugeda. Jalgsiretk Tartust Riiga. Sügisel tuleb Tartusse tagasi. 20. Aasta märtsis kirjutab Sonntagi kasupoeg isale, kus kirjutab et Peterson on nälginud. 1819-1820 - Peterson vaevalt 3 semestrit ülikoolis. Tema luulelooming ei ole eriti mahukas. Statistika toob esile vaid 25 luuletust. Looming jäi pikaks ajaks tundmata, pidi mööduma terve sajand, enne kui Noor-Eestlased tema luule taasavastasid ja ilmutasid kolmandas vihikus. See oli omal moel loogiline, et Noor-Eesti selle avastas, sest nende eesmärk oli viia luule Euroopa tasemele ja Petersoni luule oli ainus, kust aimus seda taset
Suheldes kohaliku rahvaga, on ta pidanud oskama vähemalt saksa ja läti keelt. Sealjuures ei kaotanud ta oma eestimeelsust. Kr. J. Petersonil on olnud mitmeid häid õpetajaid. Nende hulgas Chr. K. L. Klee, kes pidas põhjalikku emakeeleoskust hariduse vältimatuks eeltingimuseks. 1819. aastal astus ta Tartu ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas ilmselt kasvumiljöö ning lähem kontakt mitmete teoloogide, pastorite ja usuõpetajatega, nagu K. G. Sonntagi (Riia Jakobi kiriku ülempraost), C. L. Grave, J. H. Rosenplänteri ja teistega. Gümnaasiumi päevil tekkinud soov misjonäriks saada innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. Lisaks teoloogiale kuulas ta ka keele- ja kasvatusteaduse loenguid, kuid kaasaminek 44 üliõpilaste boheemlasliku eluga ja rahalised raskused sundisid teda 1820. Aasta kevadel õpinguid katkestama.
lugeda ja kirjutada. Suheldes kohaliku rahvaga, on ta pidanud oskama vähemalt saksa ja läti keelt. Sealjuures ei kaotanud ta oma eestimeelsust. Kr. J. Petersonil on olnud mitmeid häid õpetajaid. Nende hulgas Chr. K. L. Klee, kes pidas põhjalikku emakeeleoskust hariduse vältimatuks eeltingimuseks. 1819. aastal astus ta Tartu ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas ilmselt kasvumiljöö ning lähem kontakt mitmete teoloogide, pastorite ja usuõpetajatega, nagu K. G. Sonntagi (Riia Jakobi kiriku ülempraost), C. L. Grave, J. H. Rosenplänteri ja teistega. Gümnaasiumi päevil tekkinud soov misjonäriks saada innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. Lisaks teoloogiale kuulas ta ka keele- ja kasvatusteaduse loenguid, kuid kaasaminek üliõpilaste boheemlasliku eluga ja rahalised raskused sundisid teda 1820. Aasta kevadel õpinguid katkestama. Oma kojuminekumeeleolusid on Kr. J
annaabi.ee 
