Unehäired Merlin Kitsingi 10h Paide Gümnaasium Mis need on? Unehäire ehk somnipaatia on inimese või looma unerütmi häire. Unehäired sisaldavad endas uinumise ja une säilitamise häireid (insomniaid), liigunisuse seisundeid, uneärkveloleku tsükli häireid ning parasomniaid (uneskõndimine, öised hirmud). Unehäireid jagatakse põhjuse järgi kaheks orgaanilised ja mitteorgaanilised. Miks tekivad? Halvad harjumused (päevased uinakud,ebaregulaarne magamineku aeg) Erivevad haigused ja probleemid
magama terveks ööks. Umbes 20% inimestest kannatavad mõnda aega oma elus unetuse all. Lühikesed episoodid unetusest on tavaliselt põhjustatud murest ja stressist aga unetus tihti süveneb kui kannataja sellega tegeleb. Paljud inimesed muutuvad rahutuks peale mitmeid halvasti magatud öid. 2 Liigitus: Unehäire ehk somnipaatia on inimese või looma unerütmi häire. Unehäireid jagatakse põhjuse järgi orgaaniliseks ning mitteorgaaniliseks. Sisu põhjal jagatakse unehäired kolmeks: Düssomniad Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. · Insomnia ehk unetus · Hüpersomnia · Une-ärkveloleku rütmi häire · Hilinenud unefaasi sündroom · Varajase une sündroom Parasomniad
● Une ööpäevane vajadus on erinevas eas inimestel erinev. ● Pikaajaline unetus või unerežiimi rikkumine võib viia tõsiste närvisüsteemi tegevuse häireteni. ➔ Uni on kaitsepidurdus, mille ajal närvirakud “puhkavad”, nende erutuvus taastub. ➔ Vahel võivad une ajal säiluda üksikud erutuskolded, nn. valvepunktid. ➔ Täiskasvanu vajab ööpäevas 7-8 tundi, 8-aastane 10-11 tundi ja vastsündinu kuni 20 tundi und. Unehäire ehk somnipaatia - inimese (või looma) unerütmi häire. ● Unehäireid jagatakse põhjuse järgi orgaaniliseks ning mitteorgaaniliseks. ● Sisu põhjal jagatakse unehäired kaheks: ● Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. 1. Unetus ehk insomnia on unehäire, mille korral esineb suutmatus ilma raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. 2