[3] Pindaktiivseteks nimetatakse aineid, millel on omadus kuhjuda faaside piirpinnale, moodustades adsorptsioonikihi ja järsult vähendades pindpinevust. Tüüpilised pindaktiivsed ained sisaldavad molekulis vastadlike solvateeruvate omadustega piirkondi. Orgaanilises pindaktiivses aines moodustub molekuli lipofiilse ja hüdrofoobse (mittepolaarne) osa süsivesinikradikaal. Kui niisugune difiilne aine satub veekeskkonda, siis on selle hüdrofiilne osa tugevasti solvateerunud ja madala keemilise potensiaaliga, hüdrofoobne osa aga nõrgalt solvateerunud ja kõrge keemilise potensiaaliga. Vähepolaarses keskkonnas on olukord vastupidine.[2] Enamik pindaktiivseid aineid moodustab molekulide kogumeid(mitselle). Need hakkavad tekkima pindaktiivse aine kriitilise kontsentratsiooni saabudes ja koosnevad paljudest soodsalt orienteeritud molekulidest. Mitselle moodustavate PAA-de hulka kuuluvad kõik 4
- Massispektromeetriline detektor - suurepärane selektiivsus - suurepärane tundlikkus - proov ioniseeritakse ja mõõdetakse massi/laengu suhet. 35. Elektroforeesi definitsioon Elektroforees - laetud osakeste liikumine vedelikus elektrivälja mõjul. 36. Elektroosmootse voolu teke Pingestatud kapillaartorus ei hakka liikuma ainult analüüsitavad ioonid vaid ka taustelektrolüüt/puhver. Pingestamisel hakkavad lahuses olevad prootonid liikuma katioodi poole => prootonid on solvateerunud ehk ümbritsetud vee molekulide kihiga ja tõmbavad oma liikumisel kaasa kogu puhvri, seega voolab puhver nii öelda anoodilt katoodile. 37. Elektroosmoosi (EOF) liikumiskiirus EOF liikumiskiirus on võrdeline keskkonna dielektrilise läbitavuse, elektrivälja tugevuse ja kogu kapillaari seina laengust tingitud potensiaaliga. Kui pingestamisel hakkavad lahuses olevad prootonid liikuma katioodi poole, olles solvateerunud ning tõmbavad liikumisel kaasa
1/2 = 0 A CM Viimane seos on tuntud Kohlrauschi seadusena, mis kehtib tugevatele elektrolüütidele. Selles seoses 0 on ääretult lahja lahuse molaarne juhtivus (lahjades lahustes saavutab juhtivus teatud piirväärtuse) nn elektrolüüdi piiriline molaarne või ekvivalentjuhtivus, mille saab leida mõõtmistulemuste ekstrapoleerimisel C = 0-ni (algordinaat). Molaarse juhtivuse piirväärtused sõltuvad iooni suurusest ja lahuse viskoossusest. Mida suurem on solvateerunud ioon ja mida suurem elektrolüüdi viskoossus, seda väiksemad on molaarse juhtivuse piirväärtused. A on Kohlrauschi konstant (sirge tõus teljestikus = ( C ), mis sõltub iooni laengust ja on seotud ioon-ioon tüüpi vastasmõjudega lahuses. Nõrkadele elektrolüütidele Kohlrauschi seadus ei kehti. Eristatakse elektrolüüdi (CH3COOH lahus) molaarse juhtivuse mõistet (), mida kasutatakse vaid binaarsete elektrolüütide iseloomustamiseks ning ioonide (CH3COO või H+) molaarse
1/2 = 0 A CM Viimane seos on tuntud Kohlrauschi seadusena, mis kehtib tugevatele elektrolüütidele. Selles seoses 0 on ääretult lahja lahuse molaarne juhtivus (lahjades lahustes saavutab juhtivus teatud piirväärtuse) nn elektrolüüdi piiriline molaarne või ekvivalentjuhtivus, mille saab leida mõõtmistulemuste ekstrapoleerimisel C = 0-ni (algordinaat). Molaarse juhtivuse piirväärtused sõltuvad iooni suurusest ja lahuse viskoossusest. Mida suurem on solvateerunud ioon ja mida suurem elektrolüüdi viskoossus, seda väiksemad on molaarse juhtivuse piirväärtused. A on Kohlrauschi konstant (sirge tõus teljestikus = ( C ), mis sõltub iooni laengust ja on seotud ioon-ioon tüüpi vastasmõjudega lahuses. Nõrkadele elektrolüütidele Kohlrauschi seadus ei kehti. Eristatakse elektrolüüdi (CH3COOH lahus) molaarse juhtivuse mõistet (), mida kasutatakse vaid binaarsete elektrolüütide iseloomustamiseks ning ioonide (CH3COO või H+) molaarse
annaabi.ee 
