reaktsioonivõrrandi stöhhiomeetrilisi koefitsente. Soojusmahtuvus- soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra, kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut ega keemilist koostist. 6. Lahustumissoojused entalpia muutus 1 mooli aine lahustumisel n moolis lahustis. On tingitud lahusti ja lahustuva aine omavahelisest keemilisest toimest. Tahke aine lahustumissoojuse määrab kristallvõre lõhkumise energia ja solvatatsioonienergia vahekord. 7. Lahjendussoojused soojusefekt, mis esineb lahuste lahjendamisel. 8. Kalorimeetriliste määramiste metoodika kalorimeeter on sisuliselt isoleeritud süsteem, kust soojust ei eraldu, arvutatakse välja kalorimeetri soojusmahtuvus. Samal ajal mõõdetakse pidevalt kalorimeetri sisetemperatuuri. Temperatuuri muudu ja kalorimeetri soojusmahtuvuse korrutamisel saadakse eraldunud või neeldunud soojushulk aine kohta. Teades
Agregatiivne püsivus, koagulatsioon, koagulatsioonilävi ja selle arvutamine, Shultze-Hardy reegel. Agregatiivne püsivus väljendub osakeste otseses võimes säilitada dispergeerimisastet. Süsteem on alati valmis vähendama oma eripinda (s.t. agregeeruma). Seega peab kogu aeg olema seda takistav ületamatu potentsiaal. Selleks on agregatiivse püsivuse korral pinnalaeng (üks ja sama, siis tõukuvad) ja solvatatsioon (takistab kokkupuudet, võib ka olla laengute tõukumine). Peab ületama solvatatsioonienergia. Koagulatsioon on kolloidosakeste agregeerumine suuremateks osadeks. Sellele tavaliselt järgneb väljasadestumine.Koagulatsioonil on kaks staadiumi: 1)Varjatud staadiumis disp. aste väheneb, kuid suurenenud osakesed pole nähtavad. 2) Nähtavas staadiumis on muutused silmaga nähtavad (suured tükid, hägune või sademe tekkimine) Koagulatsiooni kutsub esile see ioon, mille laeng on vastasmärgiline osakese laengule ning suurema laenguga iooni koaguleeriv toime on suurem (Schulze-Hardy
Agregatiivne püsivus väljendub osakeste otseses võimes säilitada dispergeerimisastet. Süsteem on alati valmis vähendama oma eripinda (s.t. agregeeruma). Seega peab kogu aeg olema seda takistav ületamatu potentsiaal. Selleks on agregatiivse püsivuse korral pinnalaeng (üks ja sama, siis tõukuvad) ja solvatatsioon (takistab kokkupuudet, võib ka olla laengute tõukumine). Peab ületama solvatatsioonienergia. Koagulatsioon Koagulatsioon on kolloidosakeste agregeerumine suuremateks osadeks. Sellele tavaliselt järgneb väljasadestumine. Koagulatsioonil on kaks staadiumi Varjatud staadiumis disp. aste väheneb, kuid suurenenud osakesed pole nähtavad. Nähtavas staadiumis on muutused silmaga nähtavad (suured tükid, hägune või sademe tekkimine) Koagulatsiooni taga olevad energia (nõrgad jõud) Koagulatsiooni taga on järgmised jõud VdW kutsub esile liibumist, mida lähemal nad on (1)
protsess), tähistame seda soojusefekti Hkr > 0;
2) ioonide solvatatsioon (hüdratatsioon); selle protsessi tagajärjel eraldub soojust
(eksotermiline protsess), Hs < 0. Seega aine lahustumissoojus Hl on määratud mitme
protsessi algebralise summaga: Hl = Kkr + Hs
Olenevalt Hkr ja Hs vahekorrast võib Hl omada positiivset või negatiivset väärtust. Kui
aine lahustumisega kaasneb lahuse soojenemine, siis tähendab see, et solvatatsioonienergia
ületab kristallvõre lagundamisel neelduva energia Hkr < Hs. Kui aine lahustumisel lahus
jahtub, siis kristallvõre lagunemisel neeldub enam energiat kui eraldub solvatatsioonil
Hs
annaabi.ee 
