töö seda lubab, mistõttu tuleb ka näiteks need paar päeva lasteaias muuta võimalikult turvaliseks tundeks. Esimeste uute sõprade tekkimisel võib laps õppida uusi kuid ebaviisakaid sõnu (mitte vandumine, vaid solvamine). Sellisel juhul tuleb vanemal lapsele selgitada, et kuigi lasteaias lapse sõbrad kasutavad neid sõnu, siis inimesetele, kes lasteaias ei käi, võivad need sõnad haiget teha. Samas kui hoopis last solvatakse lasteaias, tuleb kindlaks teha, millise solvanguga oli tegemist. Kui märkus puudutas välimust, mänguasju või lauluhäält, tuleb arutada kodus läbi, miks keegi niimoodi ütles. Siiski on selles vanuses vanemate arvamus tähtsam kui sõprade oma, mistõttu avaldades vanem oma vastupidist arvamust, usub laps just teda rohkem (Heineman Pieper & Pieper, 2009). Aga kui solvangud on suunatud rahvusliku kuuluvuse, religiooni või 2
mõtleva massiga vastuollu. 8) Uurides ostja väidet sügavuti, on tegelikult raske öelda, mida ta oma sõnadega mõtles. Kuigi ostetavad munad võisid tõepoolest olla mädad, võis algselt konkreetsena näiv fakt olla vihje müüja ebaausatele kauplemisvõtetele üldiselt. Ning kuidas võiski ostja pelgalt mõne ostetud muna alusel teha üldistusi kogu kauba kohta? Seega on võimalik väita, et tegemist oli peene solvanguga müüja aadressil ning temal oli õigus vastata samaga. Turueit ründab ostjat abstraktselt konstrueeritud sõimuga, mis võib põhineda konkreetsetel asjaoludel (varastatud riided, küsitavad sugulaste elukombed), kuid on arvatavasti alusetu. See seab neid kahte vastuolusse ohvitseridega, kes juba oma ameti tõttu on kohustatud kõiki oma väiteid tõestama kindlate faktidega ning ei tohi jätta ruumi abstraktseks interpreteerimiseks.
Ühel hetkel lõi keegi meie seltskonnast palli kaugemale ja see lendas üle vene poiste. Pallile läks järgi mu sugulase sõber Mikk. Kui Mikk tuli palliga tagasi ja möödus venelaste seltskonnast, siis ütles keegi sealsest poiste kambast mingi venekeelse roppuse. Kuigi keegi meist peale mu sugulase ei rääkinud vene keelt, teadsime üksikuid venekeelseid roppusi ning ka Mikk sai kohe aru, et talle oli halvasti öeldud. Mikk vastas solvangule ka solvanguga, mille tagajärjel üks poiss venelaste seltskonnast hakkas ähvardavalt Miku poole sammuma ning midagi vihaselt vene keeles rääkima. Mikk taganes, aga poiss tuli tema poole ja lükkas ta maha. Märkasime seda, aga ei teinud midagi. Mikk tõusis püsti ja kõndis koos palliga meie poole edasi, kui ühel hetkel viskas üks vene poistest teda seljatagant kiviga säärde, mille järel Mikk karjatas ning meie seltskond hakkas Miku poole liikuma. Sealt edasi
· kanal (sõnumi saatmise viis, nt. telefon, elektrooniline kirjavahetus) · sümbolid (sõnumis kasutatavad sõnad, võivad olla mitmetähenduslikud, eri inimeste jaoks eri tähendustega solvub, kuna ei jaga sõnumi sisu selle sõnumi saatjaga) · kontekts (kogu suhtlemissituatsioon, sh. omavaheline läbisaamine, võõraste juuresolek) · tagasiside ( info sõnumi vastuvõtjalt selle kohta, kuidas sõnumit mõisteti nt. reageerib omakorda komplimendile solvanguga) · müra (kõik, mis võib moonutada sõnumi soovitud/mõeldud tähendust) Mina-pilt ja suhted Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega (ehk mõjutab tuttavate, sõprade, suhete valikut). Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut (MINA temaga (sellisega!) ei suhtle).
· kanal (sõnumi saatmise viis, nt. telefon, elektrooniline kirjavahetus) · sümbolid (sõnumis kasutatavad sõnad, võivad olla mitmetähenduslikud, eri inimeste jaoks eri tähendustega solvub, kuna ei jaga sõnumi sisu selle sõnumi saatjaga) · kontekts (kogu suhtlemissituatsioon, sh. omavaheline läbisaamine, võõraste juuresolek) · tagasiside ( info sõnumi vastuvõtjalt selle kohta, kuidas sõnumit mõisteti nt. reageerib omakorda komplimendile solvanguga) · müra (kõik, mis võib moonutada sõnumi soovitud/mõeldud tähendust) Mina-pilt ja suhted Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega (ehk mõjutab tuttavate, sõprade, suhete valikut). Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut (MINA temaga (sellisega!) ei suhtle).
Sõnad üksigi võivad vale reeta, kuid kõige sagedamini on selle märgiks, et keegi üritab meid petta, lahknevus sõnade ja näoilme vahel. Näolihaseid kontrollib madalam, tahtlikku valet aga kõrgem tee. Emotsionaalse vale puhul räägib näoilme vastu sellele, mida öeldakse. Kõrgem tee varjab, madalam paljastab. 2) Miks ei tohiks inimene reageerida solvangule vaikimisega? Võtkem näiteks see, kuidas solvanguga toime tullakse. Võrdsel tasemel võib solvangule vastu vaielda, vabandust nõuda, kuid kui solvang tuleb kelleltki, kelle käes on kogu võim, suruvad alluvad (võib-olla targasti) oma viha alla, reageerides alistuva tolerantsusega. Ent seesam passiivsus, kui solvangule vastu ei vaielda, annab ülemusele loa samas vaimus jätkata. 16 Inimesed, kes reageerivad solvangule vaikimisega, tõuseb vererõhk oluliselt. Kui
annaabi.ee 
