000 kanttolli = 66,42 liitrit 1 riia vakk (varasem) = 54 toopi = 58,698 liitrit 1 tallinna sälitus = 24 tündrit = 72 vakka 1 tallinna vakk (1923) = 3 külimittu = 36 toopi = 2700 kanttolli = 44,28 liitrit 1 tallinna vakk (varasem) = 36 toopi = 47,88 liitrit 7.Massiühikud Eestis tarvitatud massiühikud 1 tonn = 61,05 puuda = 1015,5 kg 1 kaal = 10 puuda = 163,81 kg 1 puud = 2 punda (leisikat) = 40 naela = 16,381 kg 1 leisik (pund) = 20 naela = 8,1905 kg 1 nael = 32 loodi = 96 solotnikku = 409,528 g 1 lood = 3 solotnikku = 12,797 grammi 1 solotnik = 96 dooli = 4,265 grammi 1 apteegi nael = 84 solotnikku = 358,32 grammi 1 karaat = 0,2 g 8.Kiirusühikud 1sõlm kiirusühik = 1 meremiil tunnis = 0,514 m/s 9.Paberikoguse ühikud 1 riis = 20 raamatut 1 raamat = 24 poognat (kirjutuspaberit) 1 raamat = 25 poognat (trükipaberit) 10.METSAMATERJALIMÕÕDUD Tihumeeter tähendab 1 kantmtr.(1x1x1 mtr) (m3) tihedat puumassi ilma õhuvahedeta ja võrdub 35,32 inglise kantjalale.
1 tsentner = 6 leisikat = 120 naela 1 leisikas = 20 naela = 8,19 kg 1 nael = 16 untsi = 32 loodi = 409,51 g 1 unts = 2 loodi 1 lood = 12,8 grammi 1 unts = 25,6 grammi 100 pärnu naela = 98 tallinna naela = 102 riia naela 98 tallinna naela = 40131,9 g = 401,319 kg 19. sajand, vene 1 sälitis = 12 kaalu (perkovits) = 120 puuda 1 kaal = 10 puuda = 163,8112 kg 1 puud = 2 leisikat = 40 naela = 16,3811 kg 1 leisikas = 20 naela = 8,1902 kg 1 nael = 16 untsi = 32 loodi = 96 solotnikku = 409,51 grammi 1 lood = 3 solotnikku = 12,797 grammi 1 dool = 44,439 milligrammi 1 solotnik = 96 dooli = 4,265 grammi 100 vene naela = 95,154 tallinna naela 100 riia naela = 102 vene naela 26 1/2 solotnikku Pikkusmôôdud 18.sajand, Tallinn 1 shokk = 3 stiigi = 60 küünart 1 stiig = 20 küünart 1 küünar = 4 veerandküünart = 24 tolli 1 tallinna küünar = 21,155 inglise tolli = 53,632 cm 1 arssin = 1,1969 narva küünart
1 ruutpenikoorem = 55,76405 km2 1 ruutverst = 1,13804181 km2 1 ruutjalg = ~1m2 Eestis tarvitatud mahuühikud 1 kantsüld = ~10 m3 1 steer (ehitus ja küttematerjali mõõt) = 1 m3 Vedelikumõõdud 1 vaat = 492 liitrit 1 pang = 12,3 liitrit 1 toop = 1,23 liitrit Viljamõõdud 1 setvert = 209,91 liitrit 1 setverik =26,24 liitrit 1 karnits = 3,28 liitrit, Eestis tarvitatud massiühikud 1 tonn = 1015,5 kg 1 kaal = 163,81 kg 1 puud = 16,381 kg 1 nael = 32 loodi = 96 solotnikku = 409,528 g 1 karaat = 0,2 g 11. Genealoogia põhiallikad Eestis 17. sajand Kirikumeetrikaid (sünnid, abielud, surmad kronoloogiliselt) Vakuraamatuid (talude koormiste registrid, ei sisalda peale peremehe nime teisi isikuandmeid) 18. sajand Kirikumeetrikate pidamise algus suuremas osas kihelkondadest on Põhjasõja järgne aeg. Koguduste personaalraamatuid (koguduse liikmed perekonniti, ühe isiku info ühes kohas) on leida veel vaid üksikute kihelkondade kohta.
1 ruutpenikoorem = 55,76405 km2 1 ruutverst = 1,13804181 km2 1 ruutjalg = ~1m2 Eestis tarvitatud mahuühikud 1 kantsüld = ~10 m3 1 steer (ehitus ja küttematerjali mõõt) = 1 m3 Vedelikumõõdud 1 vaat = 492 liitrit 1 pang = 12,3 liitrit 1 toop = 1,23 liitrit Viljamõõdud 1 setvert = 209,91 liitrit 1 setverik =26,24 liitrit 1 karnits = 3,28 liitrit, Eestis tarvitatud massiühikud 1 tonn = 1015,5 kg 1 kaal = 163,81 kg 1 puud = 16,381 kg 1 nael = 32 loodi = 96 solotnikku = 409,528 g 1 karaat = 0,2 g 11. Genealoogia põhiallikad Eestis 17. sajand Kirikumeetrikaid (sünnid, abielud, surmad kronoloogiliselt) Vakuraamatuid (talude koormiste registrid, ei sisalda peale peremehe nime teisi isikuandmeid) 18. sajand Kirikumeetrikate pidamise algus suuremas osas kihelkondadest on Põhjasõja järgne aeg. Koguduste personaalraamatuid (koguduse liikmed perekonniti, ühe isiku info ühes kohas) on leida veel vaid üksikute kihelkondade kohta.