Soolakõrbed Soolakõrbed on nende kõrbete üldnimetus, mille pinnase soolsasisaldus on suur ja kus soolad kogunevad kirmena maapinnale (nt Suur nõgu PõhjaAmeerikas) Soolade rohkus pinnased takistab tavalistel taimedel vee vastuvõtmist Soolalembestel taimedel on lihakad lehed või varred ja nad kasvavad aeglaselt Taimedest on tavalisemad must saksauul, raagpõõsad, maltsalised Soolakõrbed Soolakõrbed ehk solontsakid on laiali pillatud üksikute laikudena, hõlmates enamasti madalamaid kohti kõrbes mitmesuguseid nõgusid ja laike. Peale selle arenevad nad soolajärvede kallastel. Solontsakkide välisilme on erinev ja sõltub nende sooldumise astmest ja iseloomust. Ühtedel juhtudel kujutab solontsaki pind ühtlast soolakoorikut, mis eraldub selgelt kõrbe üldisest foonist oma valge värvuse ja omapärase taimestikuga; teistel juhtudel pole soolad
Aastane sademete hulk on võrdne aurumisega. 6.Selgitage, miks on kõrbete ja poolkõrbete mullad sooldunud. Vastus. Kuna kõrbetes ja poolkõrbetes on kuiv, palav kliima, ja aurumine on nendes piirkondades intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub väga harva või ei toimu üldse, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolane põhjavesi liigub kapillaaride kaudu üles, vesi aurab ja soolad jäävad kirmena või kihina maapinnale, ja tekivad solontsakid. Nii soolduvadki kõrbete mullad. Lisaks eelnevale, võib toimuda ka sekundaarne sooldumine, st et kui muldi niisutatakse korrapäratult. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. 7.Miks eristuvad kõrbemuldade horisondid ebaselgelt? Vastus. Kuna kõrbemullad on kuivad mullad, ja on heleda põhitooniga ja selletõttu on neid raske eristada. 8
ferraliitmullad- kiire org aine lag ja mineraliseerumine. 8.kaltsifikatsioon- aladel, kus sademete hulk on suurem/võrdne aurumisega, Ca koguneb sisseuhtehorisont, kujunevad mustmullad(parasvöötme rohtlates), tume värvus orgaanilistest ja Ca-ühenditest. 9.sooldumine- aladel, kus muld sis rohkelt vees lahustuvaid soolasid(lähtekivim või põhjavesi on suure soolasis), kuivas kliimas, kus aurumine intensiivne, mulla läbiuhtumist eriti ei toimu. Solontsakid- kuivuse tõttu liigub põhjavesi pinnases üles, aurub, jätab mulla pinnale lah. soolad(koguneb kihina maapinnale), esineb peam (pool)kõrbetes, kujuneb sooli sisaldavad ja soolalembeste taimedega ala. 10.geoloogilised protsessid- jõeorgude lammimullad, millele kannab üleujutus aineid juurde, ka laugetel mererandadel kannab vesi nt Na ja Cl. Organogeense tekkega on soomullad- kuj kõrge põhjavee tasemega veega küllastunud aladel, kus org aine ladestub min osa pinnale.
Alttuleva vee horisondi ja ülevalt allapoole jõudva vee horisondi vahele jääb surnud tsoon, kus vett pole üldse. 3) aurumistüüpi veereziim- on mingi madalam ala, põhjavesi ulatub madalamasosas maapinnani, sealt aurab rohkem, kui konkreetses kohas on sademeid. See on halb, sest selles piirkonas on põhjaveed üldreeglina sooladerikkad, koos selle veega tõusevad ülesse ka vees lahustunud soolad ja leiab aset muldade sooldumine, tekivad spetsiifilised mullad nagu solontsakid ja solonetsid. Omakorda sõltub veel nende muldade omadused sellest, missuguse soolarikka põhjaveeg aon tegemist. Kõige hirmsamad on soodasolontsakid, seal ei kasva enam mitte midagi. MULLA ÕHK JA ÕHUREZIIM Vesi ja õhk on antagonestideks. Kui mulda tungib palju vett, siis vesi surub mulla pooridest õhu välja ja vastupidi. Toimub atmosfääri ja mulla õhuvahetus, tsirkulatsioon. Mulla õhk mõnel juhul
annaabi.ee 
