kohaselt Peeter S. pidi asuma toole treialina alates 10. augustist. Kui ta toole tuli, teatati talle, et toole teda ei voeta, kuna eelmisel paeval on toole voetud tootaja, kellel on korgem kvalifikatsioon. Kas tooandja kaitumine on seaduslik? Seaduslik oleks siis, kui Peetril ei oleks toosuhet. Ebaseaduslik siis, kui Peetril on toosuhe. Kas Peetril oli toosuhe olemas voi mitte? Lahendus: Peetril on olemas toosuhe, kuna ta solmis juhatuse esimehega kirjaliku toolepingu. Alates solmimise hetkest oli Peetril toosuhe olemas. Jarelikult on tooandja kaitumine ebaseaduslik. 5. Anna D. poordus ariuhingu personalitalitusse sooviga toole asuda autojuhina. Personalitalituse juhtaja saatis ta transpordiosakonda tootingimuste suhtes kokku leppima. Lepiti tootingimustes kokku, sh et Anna D. tuleb toole jargmisel paeval. Anna D. tuligi toole ja sooritas vedusid kogu paeva. Ulejargmisel paeval teatati talle , et ariuhingu juht keeldub tema toolepingule alla kirjutamast, kuna eelistab
o Krediitiasutused o Krediidiandjad o Krediidivahendajad o Votab vastu rahalisi o Annab krediiti o vahendab tarbjate tasu hoiuseid ja annab omal eest krediidi andmist voi vastutsel laenu o Pakub tasulist otsustab krediidilepingu maksetähtpäeva solmimise voimalusi edasilükkamist, liisingut o ühisraha OU o sona "pank" ei kasuta o omaraha OU o 38. Krediidiasutuste tulud ja kulud. o Tulud: väljaantud laenude intressid o Kulud: halduskulud (palgad) o 39. Investeerimisasutuste liigitus.
ET V AST A T A ALLJARGMIST LAADI KUSIMUSTELE: 362. Kuidas leida vastus kusimusele, kuidas saab ja peab toimima tootaja, kes asus toole suulise kokkuleppe alusel ning ei ole tooandjalt kahe kuu jooksul toole asumise paevast arvates saanud kirjalikku toolepingut ega kirjalikku voi kirjalikku taasesitamist voimaldavat kinnitust toolepingu solmimise ja tingimuste kohta, kui tootaja soovib saada kirjalikku toolepingut? Mida saab ja peaks tootaja tegema oma eesmargi saavutamiseks? 363. Milline on Eesti Vabariigi maksususteem? Nimetage seejuures riiklikud maksud Eesti Vabariigis. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks.