kuritegevusele ja selle kaudu areneb üldine moraal. · Täidab ühiskonna tervise indikaatori funktsiooni: liiga madal kuritegevuse tase viitab liiga tugevale ühiskondlikule struktuurile tegemist on kivistunud ühiskonnaga, kus puudub võimalus indiviidi eneserealiseerimiseks. Liiga kõrge kuritegevuse tase viitab stabiilsuse puudumisele ühiskond laguneb, solidaarsustunne kaob. · Arendab ja tugevdab ühiskonna solidaarsustunnet: ühiskonna seaduskuulekas osa ühendab oma jõud vastandades ennast kurjategijatele. Selle vastandamise kaudu areneb kollektiivne arusaam aususest ja korralikkusest ning hirm olla karistatud ja ühiskonnas tõrjutud. Konformism saavutatakse karistuse kaudu. Seega, on olemas teatav normaalne kuritegevuse tase, millest allapoole jõudes hakkaks kuritegevuse vastane võitlus vähendama ühiskonna arenguvõimalusi, kuid see ei tähenda, et kuritegevuse vastast võitlust poleks üleüldse vaja
Revolutsiooni tulemusena ei muutu mitte klassi-, vaid poliitiline struktuur. 8. sotsiaalsete muutuste erinevad teooriad: evolutsioonilised, tsüklilised, konfliktiteoreetiline, klassikaline, neoevolutsiooniline Evolutsioonilised teooriad: populaarsed 19.sajandi Inglismaal, mille kohaselt toimus areng alt ülesse ehk metslusest (Briti kolooniad) kuni kõrgtsivilisatsioonini (Inglismaa). Usk ühtede sotsiaalsete süsteemide ülimuslikkusesse tugevdab sotsiaalset solidaarsustunnet ja loob aluse invasiooniks vähem arenenud ühiskondadesse ja nende majanduslikuks ekspluateerimiseks. Tsüklilised teooriad: 20.sajandi lääne kultuuris, mille järgi siis ühiskond muutub nagu elus organism sünnist surmani. Valitses arusaam, et Lääne ühiskond on niivõrd korrumpeerunud, et tegemist on allakäiguga. Seda vaadet õigustasid maailmasõjad, millest hoolimata aga Euroopa kultuur on siiani püsinud. Kultuurid on läbi ajaloo küll kerkinud ja siis hääbunud,
Oma suhtumist saab muuta. Elustiili ja elu eesmärkide kujunemist peab Adler loominguliseks protsessiks. Inimene ühtedest tegevustest hoidub, teisi ta valib. Inimestel on tähtis valikute küsimus. Nende valikute kaudu me nagu loome iseennast kui isiksust. Adler ütleb, et isiksuse kujunemine ongi loov protsess. Me oleme ühteaegu nii kunstnikud kui ka kunstiteosed. ???Sotsiaalne huvi / ühiskondlikkuse tunne Sellest hakkab Adler rääkima oma elu lõpul. Selle all peab ta silmas solidaarsustunnet inimeste vahel. Sotsiaalne huvi ei ole ainult huvi oma lähedaste või sugulaste vastu, vaid see on kõikide teiste inimeste vastu. Sotsiaalse huvi väljakujunemine on tema arvates evolutsiooni lõppeesmärk. Tekib ideaalne ühiskond. Oma töödes ja tegemistes tuntakse huvi kõikide vastu. See on veidi utoopiline lähenemine, aga see ongi tema arust eesmärk, kuhu peaks arenema. Selle koostöö ja sotsiaalse huvi väljendajaks kasutab ta mõistet koperatsioon
annaabi.ee 
