Erakond: 1. maksimeerib toetust: valija liikmed, eriti aktivistid raha, teave jne 2. viib ellu eesmärke 3. teostab huve Ülesanded vt slaid Erakondade sisekorraldus: Protoparteid- Kaadriparteid-väe toetajaid Massiparteid- suur hulk liikmeid, Pühendunud parteid- Laiahaardeparetid- parteid kus proovitakse meeldida kõigile valijatele Karelliparteid- kindel erakonna eliit ja liikmeskonna ja valijaskonna haldamine Motiveerimine Kolme sorti stiimulid: Ainelised Solidaarsusstiimulid annavad kuuluvustunnet, suur arv inimesi aga kompetents on nõrk Eesmärgilised Erakonnasüsteem: D´HONTE JADA 1 2 3 4 5 SAINT-LAGUE 1 3 5 7
2. Aidata kaasa üldsuse harimisele 3. Isendi ja süsteemi sidumine 4. Leida ja värvata poliitikuid 5. Kooskõlastada riigiasutuste tööd Protopartei..eelpartei Kaardipartei..väike, elukutselised poliitikud Massipartei...sotsialistlikud, palju liikmeid Pühendunud parteid..kommunistlikud Laiahaardeparteid Kartelliparteid Kolme sorti stiimulid: 1. Ainelised e valikulised 2. Solidaarsusstiimulid e kollektiivsed 3. Eesmärgilised e väärtuspõhised Erakonnasüsteemid: Kaheparteisüsteem-kaks domineerivat parteid on riigis olemas Mitmeparteisüsteem-suurem osa häältest jaguneb 3 v enama partei vahel Domineeriva partei süsteem Üheparteisüsteem-üks partei domineerib Riigid ja kodanikud Riik- institutsionaalne kehand, mida iseloomustab Oma rahvas, kindlaksmääratud ala, valitsus, rahvusvaheline subjektsus
Liigid: ärilis-intsitutsioonilised (suur mõju,vähe liikmeid), kategooriakaitse rühmad, edendamisrühmad. Erakonnad - loodud mõjutama riigi poliitikat, otsese võimukasutamise kaudu. Ideeparteid ja huviparteid (põllumeesteparteid). Ülesanded: luua ja süstematiseerida ideid, aidata kaasa ülduse harimisele, isendi ja süsteemi sidumine, leida ja värvata poliitikuid, kooskõlastada riigiasutuste tööd, valitsuse jälgimine. Stiimulid (liikmelisuse motiveerimine): ainelised, solidaarsusstiimulid, eesmärgilised e väärtuspõhised. Erakonnasüsteemid: kaheparteisüsteemid, mitmeparteisüsteemid, domineeriva partei süsteemid, üheparteisüsteemid. (9.loeng, 30-09-2013) Poliitiline süsteem: korraldus, mis hõlmab suhetevõrgustikku, mille kaudu valitsusinstitutsioonid genereerivad poliitilistest sisenditest väljudpoliitikat. Poliitiline režiim: valitsemisviis Üldjaotus: demokraatia (üldine osalus saadud kodanikelt) ja diktatuur (autoritarism ja totalitalism).
c. bürokraatlikud pöördumised. 13. Surverühmade erinevad liigid on (Hagopian): a. assotsiatsioonilised, b. ärilis-institutsioonilised, c. revolutsioonilised, d. kategooriakaitse, e. edendamisgrupid. 14. Loengus tutvustatud huvirühma ja erakonna suhtemudelite hulka kuuluvad: a. täielik mittesõltuvus, b. vahelduv toetus, c. eelissuhted, d. huvirühm loob erakonna, e. erakonna domineerimine 15. Mida annab ideoloogia erakonnale? a. Eesmärgilised stiimulid b. ainelised stiimulid c. solidaarsusstiimulid d. aluse programmi ning valimisplatvormi koostamisele 16. Kaasajal levinuimateks erakonnatüüpideks on a. kaadrierakonnad b. massierakonnad c. laiahaardeerakonnad d. kartellierakonnad 17. Milliseid erakonnasüsteeme järgmistest klassikalistes käsitlustes vaadeldakse? a. kaheparteisüsteem b. üheparteisüsteem c. kolmeparteisüsteem d. mitmeparteisüsteem 18. Laiahaardeparteiks nimetatakse a
annaabi.ee 
