surunupule (S0). Seejärel teeb silindri (Z1) kolb automaatselt miinus-suunalise liikumise, kui detail on sissepressitud teatud (reguleeritava) jõuga. · Kolvi liikumiskiirus peab olema reguleeritav mõlemas suunas. · Silindri kolb saab teha pluss-suunalise liikumise peale surunupu (S0) vajutamist ainult juhul, kui silinder on algselt miinus-asendis. · Silindrit (Z1) peab juhtima elektrilise 5/2 bistabiilse suunaventiiliga. Suunaventiili solenoide tuleb juhtida kaudselt kasutades releede (K1 ja K2) kontakte. · Lõppasendi anduritena kasutada silindri küljes olevaid PNP-tüüpi magnetandureid. Liimimismasin Kahepoolse toimega silindrit (Z1) kasutatakse detailide kokkusurumiseks liimimisel. Liimiga kaetud detailid asetatakse masinasse. Kahepoolse toimega silindri (Z1) kolb teeb pluss-suunalise liikumise vajutades surunupule (S0) ning pressib detailid kokku.
rattaandurite arvu alusel: 2, 3, 4, rattaanduriga süsteemid. Kõrglvi või madallävireguleerimine · Liigitus lähtudes tööpühimüttest: tavahüdromodulaatoriga süsteemid (Bosch) hüdraulilise r+husalvestusega (kolbmodulaatoriga süsteemid) süsteemid (Teves, Wabco, Honda) iseloomulik hüdroaku olemasolu kõrge rõhk (100...200 bar) 3 ja 4 kontuuriline süsteemid ABS 2S Bosch (s.o kasutab 3-positsioonilist solenoide) Rõhu langetusfaasi kestvus ca 20 ms ja rõhu kasvu faasi pikkus ca 200 ms.. ka 4 kontuurilise süsteemi korral kasutatakse tagarataste korral madallävireguleerimist ja töörõhud on töösilindrites võrdsed. ABS 2S Bosch-odav 3 positsiooniliste solenoididega ja plunzheriga keskklapiga lahendus.süsteem ABS 5 (Bosch) 2 positsiooniliste solenoididega 4
allikatevaba väli. r r r Vektori B tsirkulatsiooniteoreem: B dl = µ 0 I , kus I väljendab kontuuri poolt r r hõlmatud voolude algebralist summat. See teoreem diferentsiaalkujul: rot B = µ 0 j . Siit järeldub, et magnetväli on solenoidaalne väli. Lõpmata pika solenoide magnetväli: B = µ 0 n I , kus I on voolutugevus solenoidis ja n - solenoidi keerdude arv pikkusühiku kohta. Vooluga kontuuri käitumist magnetväljas mõjustab suuresti selle magnetmoment r r p m = ISn , kus I on voolutugevus kontuuris ja S kontuuri katva pinna pindala. Välises r r r B magnetväljas B jõu F = p m mõjul kontuur liigub suunas, kus magnetväli on n
Solenoid koosneb ferromagnetilisest materjalist südamikust, millele on peale mähitud mähis. Kui sellest mähisest läbi lasta elektrivool, siis tekkib rauast südamiku ümber kas tõmbe –või tõukejõud, mis sunnib juhitavat keha oma asukohta muutma. Peale elektrivoolu katkestamist ennistatakse detaili algne positsioon vedru jõul. Solenoididega on juhitavad väga paljud releed elektrotehnikas, samuti ventiilid hüdro- ja pneumotehnikas jpm. Reguleeritava magnetväljatugevusega solenoide nimetatakse elektromagnetiteks, mida kasutatakse seadmetes, kus on tarvis rakendada suuri jõudusid. Hüdraulilisteks ja pneumaatilisteks täituriteks on tihtipeale kas pöörlevad mootorid, lineaarselt liikuvad kolvid/ silindrid, või juhtimisventiilid. Pneumaatilised täiturid kasutavad suruõhku mehaanilise energia tekitamiseks mootori võllil. Nad sobivad väikese kuni keskmise 7
annaabi.ee 
