11. KLASSI KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED 1.Mida nimetatakse instrumentaalkontserdiks? Iseloomusta instrumentaalkontserti! Instrumentaalkontsert on konstert soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Kolm osa, mis on järj vastavalt tempodele kiire aeglane kiire, kasutati topeltekspositsiooni: esimeses kõlab peateema ainult orkestrilt ja teises esitab seda olist orkestri saatel. Repriisi lõpus kõlab kadents. Populaarsemad soleerivad pillid olid klaver ja viiul. Tekkis virtuoosikultus. 2.Kes oli Nicolo Paganini? Nicolo Paganini (1782-1840) oli itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja, kes jäi ajalukku enda virtuoosse viiulimängu oskusega ning vastavalt ka keerukate teostega. 3.Kes oli Johannes Brahms? Johannes Brahms (1833-1897) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent, üks juhtivaid romantismiajastu muusikuid. 4.Mis muutused toimusid sümfooniaorkestris 19. sajandil?
Mitmes missa osa see on? Mitmehäälne on fuuga? Instrumentaalmuusika Orelimuusika (millisel loominguperioodil kirjutas?) Orel oli Bachi lemmikinstrument Oli tunnustatud orelimängija ja improvisaator MK Tokaata ja fuuga d-moll (mis on fuuga?) Orkestrimuusika Populaarseimad on 6 Brandenburgi kontserti 6 concerto grossot Brandenburgi krahvi tellimusel MK Brandenburgi kontsert nr.2 I osa Mis pill on harmooniapill? Millised pillid soleerivad? Klaviirimuusika "Hästi tempereeritud klaviir" (HTK) 2 kogumikku prelüüde ja fuugasid kõigis 24 helistikus Bach häälestas klavessiinil kõik pooltoonid võrdseteks ("hästi tempereeritud"), mis võimaldas minna loo keskel uude helistikku. Prelüüd pala, millele on iseloomulik korduv motiiv MK Prelüüd C-duur HTK I MK - Fuuga C-duur HTK II MK Prelüüd ja fuuga c-moll HTK I (mitmehäälne on fuuga?) Kokkuvõte
Rhythm'n'blues (Andrew's 7 Sisters) Bachi instrumentaalmuusika Orelimuusika (millisel loominguperioodil kirjutas?) Orel oli Bachi lemmikinstrument Oli tunnustatud orelimängija ja improvisaator MK Tokaata ja fuuga d-moll (mis on fuuga?) Orkestrimuusika Populaarseimad on 6 Brandenburgi kontserti 6 concerto grossot Brandenburgi krahvi tellimusel MK Brandenburgi kontsert nr.2 I osa Mis pill on harmooniapill? Millised pillid soleerivad? Klaviirimuusika "Hästi tempereeritud klaviir" (HTK) 2 kogumikku prelüüde ja fuugasid kõigis 24 helistikus Bach häälestas klavessiinil kõik pooltoonid võrdseteks ("hästi tempereeritud"), mis võimaldas minna loo keskel uude helistikku. Prelüüd pala, millele on iseloomulik korduv motiiv MK Prelüüd C-duur HTK I MK - Fuuga C-duur HTK II MK Prelüüd ja fuuga c-moll HTK I (mitmehäälne on fuuga?) Kokkuvõte
Kontserdid sel hooajal: APRILL 2014 MAHLERI ÜHEKSAS 4. aprill 2014 kell 19 -- Estonia kontserdisaa Mahler. ERSO, dirigent ERI KLAS. LOE LÄHEMALTOSTA PILET HEA EESTI ASI 11. aprill 2014 kell 19 -- Estonia kontserdisaal Tüür, Tulve, Eller. Mihkel Poll (klaver), ERSO, dirigent OLARI ELTS. Tule kohale juba kell 18! LOE LÄHEMALTOSTA PILET TELEKONKURSI "KLASSIKATÄHED 2014" VÕITJATE GALAKONTSERT 16. aprill 2014 kell 18 -- Estonia kontserdisaal ERSO ees soleerivad konkursi "Klassikatähed 2014 finalistid. LOE LÄHEMALT SUVEÖÖD 25. aprill 2014 kell 19 -- Estonia kontserdisaal Berlioz, R. Strauss. Marianna Tarassova (metsosopran), ERSO, dirigent NIKOLAI ALEKSEJEV. LOE LÄHEMALTOSTA PILET MAI 2014 FOOKUSES OLLI MUSTONEN 2. mai 2014 kell 19 -- Estonia kontserdisaal Mustonen, Mozart, Prokofjev. ERSO, solist ja dirigent OLLI MUSTONEN. LOE LÄHEMALTOSTA PILET MÄLESTUSI ITAALIAST. HOOAJA LÕPPKONTSERT I 8. mai 2014 kell 19 -- Estonia kontserdisaal
vokaalmeloodiat ja järgides ka dünaamikat. Puhkpillid ning harf vaikivad. 25 Siis asub soleerima flöödi asemel tsello, andes kõlale tumedama, sügava varjundi. Viiulirühm dubleerib teisest kuni neljanda värsireani vokaalpartiid Teise salmi lõpuks tulevad tagasi keelpillirühmale iseloomulikud pikad noodid. Meloodia lõpeb dominandil. Teist ja kolmandat salmi ühendab 3 taktiline vahemäng, kus soleerivad nii klarnet, kui ka tsello, mängides sealjuures sama viisi kuid erinevates oktavites, tsello oktav madalamalt. (Tk. 18 - 21). Kuuleme ka sissejuhatuses kõlanud glissandosid harfi poolt. Kolmas salm on esimesega sarnane, ainult selle vahega, et orkestris kõlav saatemeloodia on viidud sügavamasse registrisse oktav alla. Pärast teise värsirea lõppu mängib harf taas vahemängu, millele erinevalt esimesest salmist lisandub ka flööt, mängides sarnast motiivi.
Antonio Vivaldi. 1700. aastate alguses kirjutab Händel oma esimesed ooperid. Alessandro Scarlatti (1660-1725) tegutses nii Napolis kui ka Roomas (seal oli ta Rootsi kuninganna Christina kapellmeister). Tema ooperites esinevad da-capo-aariad, tähelepanu keskmes on vokaalmeloodiline liin, orkester hakkab saatma aariaid (enne: basso continuo pluss vähesed soolopillid, mille partiisid mängijad sageli ise improviseerisid), soleerivad orkestripillid aariates; orkestrisaade suhteliselt lihtne, arendatakse üht muusikalist kujundit. Opera seria on aariate-ooper, aariaid oli nii palju, et proovi- ja esituspraktika nõudis nende numereerimist - vältimaks segadusi. Siit ka mõiste numbriooper, s.t. lõpetatud, üksteisest eraldatud osadest koosnev ooper. Napoli koolkonna kõrval oli oluline linn Rooma ning ikka veel ka Veneetsia, mille tähtsus siiski järjest kahanes.