suurema hulgaga tagasi mõisa. Rahvast tuli juurde ka Eeru kõrtsi juurest. Kella 8 paiku nähti rahvahulka mõisale lähenevat ja kahelt poolt väravatest sisenevat. Soldatid, kes rehes ööbisid, rivistati mõisa ette üles. Talupojad nõudsid relvade äraandmist ja ohvitseride väljaandmist. Peamine soldatitega kõneleja oli Kaiu teomees Peeter Olander, kes oli ainsana jahipüssiga relvastatud ning oskas vene keelt. Peagi hakati soldatitelt relvi vägisi ära võtma ning algas käsikähmlus. Karistussalk taganes Atla väravate suunas. Vägilasekasvu Kaiu teomees Jüri Tork lõi rusikahoobiga pikali major Laimingi. Selle peale anti soldatitele käsk tuli avada. Maha langesid esimesed surnud ja haavatud, teiste hulgas tapeti ka Jüri Tork ning Mahtra talurentnik Adra Mihkel. Väravate juures tapeti kaigastega kapten Bogutski. Karistussalk kaotas 1 ohvitseri surnuna ja 13 sõdurit haavatuna
sealt suurema hulgaga tagasi mõisa. Rahvast tuli juurde ka Eeru kõrtsi juurest. Kella 8 paiku nähti rahvahulka mõisale lähenevat ja kahelt poolt väravatest sisenevat. Soldatid, kes rehes ööbisid, rivistati mõisa ette üles. Talupojad nõudsid relvade äraandmist ja ohvitseride väljaandmist. Peamine soldatitega kõneleja oli Kaiu teomees Peeter Olander, kes oli ainsana jahipüssiga relvastatud ning oskas vene keelt. Peagi hakati soldatitelt relvi vägisi ära võtma ning algas käsikähmlus. Karistussalk taganes Atla väravate suunas. Vägilasekasvu Kaiu teomees Jüri Tork lõi rusikahoobiga pikali major Laimingi. Selle peale anti soldatitele käsk tuli avada. Maha langesid esimesed surnud ja haavatud, teiste hulgas tapeti ka Jüri Tork ning Mahtra talurentnik Adra Mihkel. Väravate juures tapeti kaigastega kapten Bogutski. Karistussalk kaotas 1 ohvitseri surnuna ja 13 sõdurit haavatuna ning taganes
sellesarnast, ükskõik mida. Jätan oma töö kus seda ja teist, tulen poest välja tänavale ja karjun: «Läheb lahti!» Ikka leidub kuskil lähedal mõni põhjata vaat. Ronin sinna otsa ja karjun kõvasti mõned sõnad, mis südame peal on olnud ja parajasti keelele tulevad. Kui ise rahva seas oled, siis, majesteet, on ikka midagi südame pealt ära öelda. Varsti koguneb rahvast kokku. Karjutakse, taotakse kella, soldatitelt võetakse relvad ja varustatakse nendega maamehi, kilda löövad veel turukaupmehed ja asi muudkui läheb. Ja nii juhtub see alati, kuni feodaal-härrad istuvad oma lossides, linnakodanikud oma linnades ja maamehed maal.» «Ja kelle vastu te niiviisi mässate?» küsis kuningas. «Kas oma kohtunike vastu või feodaalhärrade vastu?» «Vahel nii, vahel naa. Vahel isegi hertsogi vastu.» Louis XI istus tagasi toolile ja ütles naeratades: «Ah nii! Aga siin on neil tegemist ainult kohtunikega