Isevalitsuse vastu astus järjest rohkem kodanlasi, haritlasi ja aadlikke. Veebruarirevol: revol. puhkes veeb. lõpul, selle ajendix sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. 27. veeb.1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II sai aru, et on kaotanud igasuguse toetuse ning kirjutas alla 3. märtsil 1917 alla riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile ja loobus troonist. Kaksikvõim Vene.: Keisrivõimu langemise tagajärg. Ühex poolex oli Petrogradi Tööliste ja Soldadite Saadikute Nõukogu ja teisex poolex Ajutine Valitsus, eesotsas vürst Lvov. Ajutine Valitsus lubas demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu.(otsust. Vene saatuse). Kaksikvõimu ajal muutus Vene poliitiline elu äärmiselt kirevaks. Enamlaste eesmärgix oli üles ehitada sotsialistlik Vene. Enamlaste esiletõus: Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes lubasid rahvale kõike, mida viimased soovisid. Saksamaa pooldas neid, sest nii loodeti Vene sõjast välja lüüa
1917.a veebruaris puhkes revolutsioon, mille ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27.veebruariks oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ja kirjutas 3.märts 1917 loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. Kujunes kaksikvõim: *Petrogradi Tööliste ja Soldadite Saadikute Nõukogu *Ajutine Valitsus, mille eesotsa sai vürst Lvov, esindaja oli Aleksandr Kerenski. Ajutine Valitsus lubas tagada demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edasise riigikorralduse. Valitsus alustas reforme, mis mõnevõrra parandasid rahva olukorda . Ajutise Valitsuse liberaalsed sammud demokraatia poole siiski vaid suurendasid anarhiat Venemaal, rahuldamata rahvast, kes nõudsid rahu ja maad. Nende autoriteet langes
pearahamaks.Hakati korraldama ka hingeloendusi. *Positiivse määrused-Hakati rääkima talurahva olukorra parandamisest.Eisen v.Schwarzberg arvas,et mõisamajandu vajab uuendusi ja pärisorjus tuleks kaotada.Browne hakkas selle nimel tegustema.1765.aastal kinnitas Browne positiivsed määrused e.seadused talupoegade olukorra kergendamiseks.See oli saam edasi,kuid selle polnud kontrolli ning 1784.aastal puhkesid pearaharahutused,mis viis puuaiasõjani talupoegde&soldadite vahel *Vene-Rootsi sõda1788-1790:Rootsi tahtis oma alasid tagasi ning 1788.aastal alustas Rootsi sõda Venemaa vastu.1790.aastal sai Rootsi Paldiski,üritas Tallinnat ka saada,kuid see ebaõnnestus.Rootsi ei saanud balti aadli toetust,kuna aadlil oli tsaaritruudus.Suurenes talupoegade pagenemine Rootsi&Soome.Sõda tõi elanikele lisakohustusi.Tsaarivalitsus andis loa vabatahtlikest jäägrikorpuse loomiseks. 3)Vaimne kultuur 18.saj *Kultuurimõjutused 18
rahva poole üle ja algas revolutsioon. Tsaarivalitsuse kaitseks ei astutud välja ning isegi Nikolai II loobus troonist. Riigiduuma parteid moodustasid Ajutise Valitsuse(G.Lvov, hiljem A.Kerenski) : kehtestati demokraatlikud vabadused ja õigused, politsei asendati miilitsaga, vähemusrahvastele lubati autonoomia ning kuulutati välja Asutava Kogu kokkukutsumine. Jätkus sõda Antanti poolel. Tekkis kaksikvõim : Ajutise Valitsuse kõrval oli tööliste, soldadite ja talupoegade saadikute nõukogud (enamus oli sotsialistlike parteide käes esile kerkisid neist enamlased : Töölispartei vasak tiib eesotsas V.Uljanov -Lenin). Saksamaa finantseeris sellal mitme Vene äärmusorganisatsiooni tegevust et tekitada Venemaal kaos. Saksa salaluure ja Lenini kontakte oli vahendanud A.Keskküla (Venemaal revolutsiooni esilekutsumiseks ja Eesti riigi loomiseks) Teated revolutsioonist jõudsid Eestisse märtsis : Tallinnas puhkesid streigid vabastati poliit-
annaabi.ee 
