PÄIKESEKIIRGUSE PEEGELDUMINE JA MAA PIKALAINELISE SOOJUSKIIRGUSE KIIRGUMINE MAAILMARUUMI Julia Kjahrenova 6 MAA KIIRGAVUS Maapinnale langev kiirgus, mis on aluseks meie päikeseenergiat kasutavate seadmete Julia Kjahrenova arvutamisel, on solaarkonstandist tunduvalt nõrgem, sõltudes atmosfääri läbipaistvusest, pilvitusest, laiuskraadist Keskmine kiirgusvoog Maa pindalaühiku kohta (Maa kiirgavus) on 348 W/m2. 7 PÄIKESEKIIRGUSE ENERGIA KASUTAMINE Päikesekiirguse energiat on võimalik kasutada mitmel erineval viisil:
Võib toimuda vahetult maapinnal (kaste, summa läheneb eestis 550-600 mm. Sademete vaesem on intensiivsust(Sm). valemi järgi saame arvu, mis näitab, härmatis). Kondensatsiooni produktiks atmosf on pilved aprill ja juuni, rikkam juuli ja okt periood.sademed kui suure osa moodustab maapinnale jõudnud ja udu ning sademed. Kokku aurustub aastas ütlevad auramse. Eesti asub mõõdukalt liigniiskes otsekiirguse intensiivsus solaarkonstandist, eeldusel et 510 000km3. looduses toimub aurustumine nii öösel, piirkonnad. Päikese kiirgusreziim mõjutavad suurel Päike asub seniidis. Läbipaistvuse koefitsent on väikseim päeval, talvel kui ka lumel ja jääl. Õhuniiskuse määral pilvitus. Kõige päikesepaistelisem on juuni ja kohalikul keskpäeval, mil Päikese kõrgus on suurim, karakteristikud- *Õhus oleva veeauru rõhk (e)- mm Hg. kõige vähem päikest on nov ning dets
Otsekiirguse osatähtsus on suurim päikesepaistelise ilma korral, hajuskiirgus pilves ilma ning lumekatte korral. Selle olemasolu korral kasvab otsese päikesekiirguse tagasipeegeldumine, mille hajumine atmosfääris kasvatab hajuskiirguse hulka. Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest hajub selles, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Maapinnale jõudev kiirgus sõltub: · solaarkonstandist · Maa ja Päikese vahelisest kaugusest · Atmosfääri läbipaistvusest · Päikese kõrgusest horisondi kohal. Otsekiirguse vood muutuvad väga suurtes piirides. Neil on selgelt väljenduv ööpäevane ja aastane käik. Albeedo on tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse, see iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Mida tumedam ning niiskem
nende kaldu langedes suurem kui vertikaalselt langedes. Iseloomustab kiirte tee pikkust atmosfääris. Läbipaistvus oleneb veeauru, tolmu, suitsu jne sisaldusest. Läbipaistvuse koefitsent on väiksem keskpäeval ja suurim hommikul ning õhtul. Parim läbipaistvus on talvel. Bougeri seadus valemi järgi saame arvu, mis näitab kui suure osa moodustab maapinnale jõudnud otsekiirguse intensiivsus solaarkonstandist, eeldusel, et Päike asub seniidis ehk lagipunktis. Vaja on Päikese kõrgust, mille järgi määrame massiarvu m, solaarkonstanti ja otsekiirguse intensiivsust. Sm = So*Pmm Õhutemperatuur ja muutused. Maapind soojeneb otseselt päikesekiirguse mõjul ning selle kaudu ka pinnas ja õhk. Seepärast on temp maapinnal kõige kõrgem. Temperatuuri määrab eeskätt aluspinna ja õhumassi soojusvahetus. Muutust võib põhjustada õhumasside vahetumine või õhumasside vertikaalne ümberpaiknemine.
nimetatakse massiarvuks. Massiarv sõltub päikese kõrgusest, mida väiksem on kõrgus, seda suurem on massiarv.Läbipaistvus oleneb veeauru, tolmu, suitsu jt kiirgust nõrgendavate ainete hulgast atmosfääris. Kõige parem on läbipaistvus talvel, mil õhus on vähe veeauru ja tolmu. Suvele üleminekul läbipaistvus halveneb olles kõige väiksem augustis. Bougueri seadus kiirguse nõrgenemise tõttu on atmosfääris maapinnale jõudnud kiirguse intensiivsus alati väiksem solaarkonstandist. Kiirguse nõrgenemine sõltub atmosfääri massiarvust ja läbipaistvusest. Läbipaistvuskoefitsent iseloomustab atmosfääri läbipaistvust, mis sõltub omakorda massiarvust. Õhu temp ja muutused temperatuur on mingi keha või keskkonna soojuslik omadus. Temp on õhu omadus, mis näitab molekulide liikumise keskmist kineetilist energiat. Õhumass on suur ühesuguste füüsikaliste omadustega õhuhulk troposfääris. Õhumassi temp on õhumassi individuaalne temp
Ülemine piir ~700-800km ( temperatuur on seal üsna kõrge umbes 1000°C juures). läbipaistvus halveneb olles kõige väiksem augustis. Bougueri seadus – kiirguse nõrgenemise tõttu on atmosfääris maapinnale jõudnud Termopaus.Eksosfäär – lõppu on raske öelda, umbes 1200°C kõrgusel. Temperatuur tõuseb seal väga aeglaselt, võib tõusta umbes 1700°C kiirguse intensiivsus alati väiksem solaarkonstandist. Kiirguse nõrgenemine sõltub atmosfääri massiarvust ja läbipaistvusest. juurde.Öökülm – põllumajanduslikus mõttes nimetatakse põllumajanduskultuuride kasvuperioodil temperatuuri langust õhus, maapinnal või Läbipaistvuskoefitsent iseloomustab atmosfääri läbipaistvust, mis sõltub omakorda massiarvust. Õhu temp ja muutused – temperatuur on taimestikus alla 0° C
atmosfääris. Läbipiastvuse koefitsent on väikseim keskpäeval ja suurim hommikul ning õhtul. Parim läbipaistvus on talvel. Bouguer`i seadus Seda nimetatakse ka Bouguer`i läbipaistvuse koefitsendiks (pm). Selle arvutamiseks on vaja teada Päikese kõrgust, solaarkonstanti (So) ja otsekiirguse intensiivsust (Sm). Valemi järgi saame arvu, mis näitab, kui suure osa moodustab maapinnale jõudnud otsekiirguse intensiivsus solaarkonstandist, eeldusel, et Päike asub seniidis. Läbipaistvuse koefitsent on väikseim kohalikul keskpäeval, mil Päikese kõrgus on suurim; hommikul ja õhtul aga pm väärtus kasvab. Õhutemperatuur ja selle muutumise põhjused. Maapind soojeneb otseselt päikesekiirguse mõjul ning selle kaudu ka pinnas ja õhk. Seepärast on temperatuur maapinnal kõige kõrgem. Õhumass on ühesuguste füüsikaliste omadustega
Läbipiastvuse koefitsent on väikseim (kohalikul) keskpäeval ja suurim hommikul ning õhtul. Parim läbipaistvus on talvel. Bouguer`i seadus seda nimetatakse ka Bouguer`i läbipaistvuse koefitsendiks (pm). Selle arvutamiseks on vaja teada Päikese kõrgust (mille järgi määrame massiarvu m), solaarkonstanti (So) ja otsekiirguse intensiivsust (Sm). Valemi järgi saame arvu, mis näitab, kui suure osa moodustab maapinnale jõudnud otsekiirguse intensiivsus solaarkonstandist, eeldusel, et Päike asub seniidis (lagipunktis). Läbipaistvuse koefitsent on väikseim kohalikul keskpäeval, mil Päikese kõrgus on suurim; hommikul ja õhtul aga pm väärtus kasvab. 6) Peegeldunud kiirgus ja aluspinna albeedo aluspinnale jõudnud kiirgusest osa neeldub, osa aga peegeldub tagasi õhku. Pinna peegeldamise võimet iseloomustabki albeedo, so. arv, mis näitab, kui suure osa moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. Albeedo
Korterelamute planeerimisel tuleb eelistada kahepoolsete korteritega lahendusi (aknad mõlemas välisseinas), mis võimaldab vabamalt päikese suhtes liikuda. Otsekiirgus e otsene päikesekiirgus Otsekiirguse all mõistetakse kiirgust, mis jõuab vaatluskohta paralleelsete kiirte kimbuna otse Päikeselt. Päikesekiirguse vood kiirtega risti olevale pinnale ( I ) ja horisontaalpinnale ( I '= I sin h ) sõltuvad järgmistest faktoritest: 1) solaarkonstandist; 2) Maa ja Päikese vahelisest kaugusest (jaanuaris on atmosfääri ülapinnale tulev kiirgusvoog 3.5 % suurem kui solaarkonstant, juulis vastavalt väiksem); 3) atmosfääri füüsikalisest seisundist vaatluspunkti kohal (atmosfääri gaaside ja tahkete lisandite kontsentratsioonist, pilvede ja udude olemasolust); 4) päikese kõrgusest. Hajunud kiirgus e hajuskiirgus Hajuskiirguseks nim. päikesekiirgust, mis on atmosfääris hajunud. Hajunud kiirguse hulka, mis
annaabi.ee 
