Kaljukotkas(Aquila chrysaetos) Välitunnused Kaljukotkas on suur röövlind, jõuline ja osav, tiibade siruulatus kuni 227 cm, kehakaal isaslinnul 33,5 kg ning emaslinnul 4,55,5 kg. Vanalinnu laup on tumepruun, ülejäänud lagipea ja kukal kuldpruun, nokk must ja vahanahk kollane. Linnu ülapool on tumepruun heledamate (kulunud) suleääristega ja kogu alapool näib välioludes üsna tumedana. Noorlind on tume-sokolaadpruun, kuldse pealaega, tiivalaigud ja sabatüvik laialt valged. Toitumine Eestis on kaljukotka põhitoiduks valgejänes, teder ja metsis. Vaheldust pakuvad imetajatest veel halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer ning lindudest ronk, laanepüü, sinikael-part, sookurg. Talvel toitub sageli raipeist. Pesitsemine Kaljukotkas on paigalind, kes talvitub oma pesitsuspaiga lähistel. Noored, mitte veel suguküpsed isendid hulguvad ringi laiemalt.
tema punakat karvkatet ja jõhve nn. lahjendatakse. Võik - kehakate on kollaka või pruunika varjundiga, lakk, saba ja jalad on reeglina mustad, harvem sokolaadpruunid. Võik hobune tekib kõrvi hobuse baasil, kui tema pruunikat karvkatet nn. lahjendatakse. Hõbemust ja hõbekõrb - hõbegeen mõjutab ainult musta pigmenti, tehes seda eelkõige jõhvides ja jalgadel. Hõbemustal hobusel on hõbedane lakk ja saba, hobune ise on reeglina must, (mõnikord sokolaadpruun või kergelt täpiline). Hõbekõrb hobune on hõbedase saba ja lakaga, tumedamates jalgades on näha hõbedat tooni, kuid kehakate on pruunikas. Hiirjas - Hiirugeen mõjutab nii punast kui musta pigmenti seda helendades, rohkem karvkattes, vähem jõhvides, jalgades ja peas. Iseloomulik on seljapealne tumedam jutt ja võivad olla ka muud märgised (sebratriibud jalgadel, tumedam laik kaelapiirkonnas, peamärgised (nn ämblikuvõrk), tumedamad kõrvaotsad jms.). Eestis
Väljanägemine: Pikkus: keha 20-25 cm, saba 20-30 cm Saba on väga vajalik, see varjab teda vihma ja päikese eest ning aitab puudel ronides või oksalt oksale hüpates tasakaalu hoida. Saba toimib nagu langevari, kui orav peab elu päästmiseks puu otsast alla hüppama. Orav saab saba kasutada ka signaalide edastamiseks teistele oravatele, lehvitades sabaga, et neid ohu eest hoiatada. Kaal: 170-400 g Eluiga: kuni 7 aastat. Karvastik suvel punakaspruun, talvel sokolaadpruun, hallika varjundiga. Talvel on tal kõrvade otstes tutid. Kohev saba. Väga muutliku värvusega, kirjeldatud on üle 40 alamliigi ning palju punase ja pruuni värvusvormiga või punase, pruuni ja musta värvusvormiga rasse. Värvus võib väga muutlik olla ka ühe elupaiga piires, varieerudes peaaegu mustast tuhmkollaseni, k. a. kõik harilikud punakad ja pruunid vormid. Eestis on mustad oravad tavaliselt Saaremaal ja Hiiumaal.
hulljulge, sademeterohke, hirmkallis, otsatu pikk metsarikas, pururikas, ränkraske, rampväsinud, eriti rikas maailmakuulus, eelarvamustevaba hiiglama põnev lumivalge, hõbehall, tulipunane, sünkmust, üüratu turske tumepunane, sügavpruun, helesinine, kuldkollane, ääretu lai sokolaadpruun, hallikasroheline smaragdrohelin, rubiinpunane samblaroheline, roostevärvi, taevakarva, tinakarva, samblavärvi igavavõitu, noorevõitu, laisavõitu lapseohtu, mustaverd, kurikaval poolpidune, pooltoores, magushapu eba-: ebareaalne , ebatervislik, ebaõiglane ala-: alakaaluline, alaarenenud, alateadlik ime-: imelihtne, imeilus, imekena püsti- : püstirikas puht- : puhtsüdamlik, puhtjuhuslik
pesitsevate merikotkapaaride arv juba 150-le. KALJUKOTKAS Välitunnused Kaljukotkas on suur röövlind, jõuline ja osav, tiibade siruulatus kuni 227 cm, kehakaal isaslinnul 3 3,5 kg ning emaslinnul 4,55,5 kg. Vanalinnu laup on tumepruun, ülejäänud lagipea ja kukal kuldpruun, nokk must ja vahanahk kollane. Linnu ülapool on tumepruun heledamate (kulunud) suleääristega ja kogu alapool näib välioludes üsna tumedana. Noorlind on tume-sokolaadpruun, kuldse pealaega, tiivalaigud ja sabatüvik laialt valged. Toitumine Eestis on kaljukotka põhitoiduks valgejänes, teder ja metsis. Vaheldust pakuvad imetajatest veel halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer ning lindudest ronk, laanepüü, sinikael-part, sookurg. Talvel toitub sageli raipeist. Pesitsemine Kaljukotkas on paigalind, kes talvitub oma pesitsuspaiga lähistel. Noored, mitte veel suguküpsed isendid hulguvad ringi laiemalt.