Sisukord 1. Kakaooa iseloomustus.....slaid 3 2. Tume sokolaad - kirjeldus.....slaid 5 3. Tehnoloogiline skeem.....slaid 7 3.1. Kakaooa puhastamine....slaid 9 3.2. Kakaooa röstimine....slaid 9 3.3. Kakaooa kesta (kakaovello) eemaldamine tuumast....slaid 9 3.4. Kakaooa tuuma jahvatamine kakaomassiks....slaid 10 3.5. Kakaomassi pressimine kakaokoogiks kakaorasva eraldamisega....slaid 10 3.6. Kakaokoogi jahvatamine kakaopulbriks....slaid 11 3.7. Sokolaadimassi segamine....slaid 12 3.8. Sokolaadimassi valtsimine....slaid 13 3.9. Sokolaadimassi konseerimine....slaid 14 3.10. Sokolaadimassi tempereerimine....slaid 15 3.11. Sokolaadimassi valamine....slaid 16 3.12. Sokolaadi jahutamine....slaid 16 Kokkuvõte.....slaid 17 Referentsid.....slaid 18 Evelin Edro Kakaooast tumeda sokolaadini 2 1. Kakaooa iseloomustus
kohtumiskohtadeks. Sokolaadi valmistati tollal ja veel kaua aega hiljemgi mitte kakaopulbrist, sest seda polnud veel leiutatud, vaid tahketest sokolaadikamakatest. 1765. aastal rajati Ameerika mandril Massachusettsis esimene sokolaaditehas, mis sisuliselt tähendas kakaoubadest sokolaadijoogi tooraine valmistamise mehhaniseerimist. Kakaovõi ja kakaomassi teineteisest eraldamist veel ei tuntud. Ka ei peetud ebameeldivalt kivikõva ja üsna mõrumaitselist sokolaadimassi maiustuseks. 19. sajand tõi Euroopasse tormilise arengu sokolaadi kvaliteedis ja toodangu mitmekesisuses. Rajati mitmeid sokolaaditehaseid, leiutati uusi seadmeid, valmistati esimesed pakitud sokolaaditahvlid "söögisokolaadi", õpiti eraldama kakavõid kakaomassist ning valmistama piimasokolaadi ja kakaopulbrit. Viimane tähendas ka pulbrist valmistatava joogi nime muutumist kakaoks ning selle hinna muutumist lihtrahvale kättesaadavamaks.
Kui oamassist pressimise teel eemaldada kakaovõi, jääb järele nn kakaokook, millest peenestamise järel saadakse kakaopulber. (Suitsu, 2004) Kui oamass on valmis ning sellele on lisatud soovikohased koostisained, peenestatakse saadud segu veel kord, et sokolaad saaks hea ja siidja tekstuuriga. (Suitsu, 2004) 8 Viimaseks etapiks enne sokolaadi tahvliteks valamist on protsess, mis inglise keeles kannab nime conching. See kujutab endast sokolaadimassi mehhaanilist töötlemist nõutavate temperatuuride juures. Selle käigus paranevad lõhna- ja maitseomadused ja struktuur veelgi. Lisatakse ka mõningane kogus kakaovõid ning sojaubadest saadud, emulgaatorina toimivat letsitiini. (Suitsu, 2004) 9 3. SOKOLAADI PÕHITÜÜBID Tänapäeval leiab kauplustest mitut sorti sokolaade, mille erinevused saavad alguse juba
Oluline on aga see, et hävineb suurem osa mikroobe. Röstitud oad purustatakse ja sorteeritakse. Järgmisena eraldatakse kakaokoored ehk kakaovello oatükikestest. Puhastatud oatükid purustatakse ja peenestatakse veskites. Selle protsessi tulemusena saadakse kakaoubademass, mis on voolava konsistentsiga, sisaldades 50-55% kakaovõid, olenevalt kakaoubade kvaliteedist ja sordist. Osa kakaoubade massi kasutatakse koheselt sokolaadimassi valmistamiseks. Teine osa aga suunatakse kakaovõi ja kakaopulbri tootmiseks. 2. Shokolaadimassi valmistamine. Põhitoormeks shokolaadimassi valmistamisel on suhkrupuuder, kakaoubademass, kakaovõi, vedeldaja ja olenevalt sordist erinevad lisandid, näiteks piimapulbrid, kakaopulber, pähklimass jne. 4 Kõik retseptis ettenähtud komponendid segatakse ja peenestatakse. Konsides lisatakse
annaabi.ee 
