12.B Kunst Esimese maailmasõja ajal Kunsti inimeste pettumine ühiskonnas ja selle väärtustes. Anarhistlike, mässumeelsete vaadetega kunstnik rühmituste kujunemine nagu Voltaire´i kabaree . Eeldused uute kunstivoolude tekkeks: dada ja metafüüsiline kunst. Ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalidega, üle-üldiste kodanike väärtuste naeruvääristamine. Kunsti eesmärk inimest sokeerida, rabada, püüe sundida inimesi tajuma ja mõtlema teisiti, kunst kui ühiskonna vastane mäss. Püüe kujutada väljaspool igapäevaelu kogemust, igavikku ehk siis ajatuse loomine. Dadaism On modernistlik kirjandus- ja kunstivool. Tekkis Sveitsis aastatatel 1916.-1922. Dadaismi algajateks peetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnike. (Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco, Hans Richter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Marcel Duchamp, Max Ernst ja Kurt Schwitters.) Dadaiste on mõjutanud Esimene maailmasõda. Leides, et kogu läänekultuur on suremas. Elu tajutakse...
kohutavama terariista kirve. Hoolimata oma haigusest ja arvatavasti jällegi kõrgest palavikust mõtles ta väga täpselt läbi kõik ning õmbles isegi mantli hõlma sisse aasa kirve hoidmiseks. Minu jaoks tundus lausa uskumatuna, kuidas eelnevalt nõnda nõrgana kirjeldatud Raskolnikov läks äärmiselt meelekindlalt ja mõrvas Aljona Ivanovna äärmiselt külmavereliselt ( kuigi tal süda peksis rinnus). Temas tulevas minule seninägemata jõud.( Lk 76.) Täiesti sokeerivaks osutus see, et ka Lizaveta Ivanovna tappis ta sama julmalt ja pikemalt mõtlemata, kas oleks mõni parem lahendus. Väga palju tema maailmavaatest jõuab lugejani tema mõtete ja tunnete kirjeldusest. Samuti annad olustik ja tema korter, kus noormees elab, edasi seda tülpimust vaesust ja nälga, mida näeme Raskolnikovi hinges. Ma arvan, et ka need unenäo kirjeldused andsid mingi teise vaatepunkti või kuidagi avasid teda lugejale paremini. Razumihhin:
aastal mõnda uimastit proovinud koguni 30 protsenti 15-16-aastastest õpilastest. Ning veidi vanema vanusegrupi vaatepunkt saadi Tallinna ööklubides narkootikume kasutavate noortega tehtud küsitluses. Selgus, et need noored peavad stimulante täiesti normaalseks ja oluliseks komponendiks lõõgastumise juures mõtlemata selle ohtudele nende tervisele, sest narkootikume peeti ohutumaks kui alkoholi, kuna järgmisel hommikul peale uimastite tarvitamist pole midagi tunda erinevalt alkoholist. Sokeerivaks osutusid ka mitmed eksiarvamused nagu see, et pärast keelatud ainete tarvitamist pidasid paljud noored normaalseks olla autoroolis, sest stimulandid tõstavad autojuhi tähelepanuvõimet ning politseil on narkojoovet raskem tuvastada. MTÜ Aidsi ennetuskeskuse juhatuse liikme Nelli Kalikova sõnul on üledoosidest tingitud surmasid suur hulk ning narkootikumide tarvitamist alustatakse mitte süstimise, vaid mõnel
masendusega ehk “spliiniga”, mis tapab huvi ja vastuvõtlikkuse. B jaoks on aga see lugeja hästi tuttav, nagu “vend” (“Kurja lilled”). Lugeja kogemuse struktuur on muutunud. Seda nö suurtööstuse ajastu võõristavat järelkogemust kirjeldab H. Bergson (harilik meeldetuletus vs vanat tüüpi mäletamise kogemus). Baudelaire`i luules ja modernismis üldse on kesksel kohal šokikogemus. Avangardlik kunst on teadlikult konstrueeritud sokeerivaks. Kunst teadvustab enda kogemise kogemuse. 16 22). Adamson, Jaanus 1996 Postmodernne detektiiv Vikerkaar 4/ 72–85 (KÜSIMUS: Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. T. S Eliot. Matthew Arnold.) Modernism on omamoodi romantismi järellainetus. Modernismis IGATSETAKSE tähendusliku maailma järele. Modernism püüab aina end uuesti manifesteerida, eitades vana ja otsides
annaabi.ee 
