vanemaid, norgemaid ja haigeid aidates, oppides, tootades, vabatahtlikku panust andes jms. Naiteks paljud hakkajamad naised ja mehed registreerisid end abipolitseinikuks, et vajadusel olla abiks ja toeks turvalisuse tagamisel. Pohjused, miks selline otsus tehti, olid kindlasti erinevad, kuid neid inimesi seob vastutustunne Eesti eest. Kodanikuna peame iseenesestmoistetavaks, et riik hoolib ja kaitseb meid, loob turvatunde. Nagu naiteks see, et sojavae teenistusse voetakse ainult kodanikke. Samas on meil hasti palju kodanikkest noormehi kes, kas lihtsalt viilivad sellest voi hoopis leiavad aega tegeleda alkoholiga, narkootikumidega ja muuga. Aga kas see tagab meile kindlat ja tugevat riigikaitset, vahe usutav. Selleparast oeldakse et rahvas on korgeim voimukandja, kuna valida saavad ainult kodanikud. Kas oskame naha end kodanikuna moistes riik? Tundub kuidagi kauge ja korge, meist valjaspool asuv
Isikud/institutsioonid - Venemaa presidendi, välisministri ja peaministri seisukohad ja sõnavõtud antud teemal. 5. Loend tekstidest, mida kavatsen pilootuuringu raames läbi diskursuseanalüüsi analüüsima hakata: 5.1. 28.03.2014 "Putin: Krimmi sündmused näitasid Vene sõjaväe kõrget taset" http://www.postimees.ee/2743168/putin-krimmi-sundmused- naitasid-vene-sojavae-korget-taset 5.2. 21.03.2014 Venemaa ähvardas "peegeldada" lääne sanktsioone http://www.postimees.ee/2735726/venemaa- ahvardas-peegeldada-laane-sanktsioone 5.3. 18.03.2014 Putin föderaalkogu ees: Krimm oli ja on Venemaa lahutamatu osa http://www.postimees.ee/2731724/putin-foderaalkogu-ees- krimm-oli-ja-on-venemaa-lahutamatu-osa 5.4. 18.03.2014 Putin liigub lähemale Krimmi
«Praegu seisab ees tõsine töö Krimmi sõjaväeliste struktuuride moderniseerimiseks.» Vene kaitseminister Sergei Šoigu kinnitas 5. märtsil, et tal pole aimugi, kust on pärit Krimmis olevad nüüdisaegsed soomukid Tigr ja Rõs. Ta nimetas provokatsiooniks internetti riputatud fotosid Vene sõjaväetehnikast. «See on loomulikult provokatsioon,» kinnitas ta. Viide artikli asukohale: http://www.postimees.ee/2743168/putin-krimmi- sundmused-naitasid-vene-sojavae-korget-taset 2. analüüsitav artikkel koos töö autori märgetega Venemaa ähvardas «peegeldada» lääne sanktsioone 21. märts 2014 15:17 Venemaa kavatseb «peegeldada» lääneriikide kehtestatud sanktsioone, kuid soovib sellest hoolimata Läänega koostööd edendada, ähvardas täna president Vladimir Putini pressisekretär Dmitri Peskov. «Me reageerime vastastikususe põhimõtte alusel ning teeme seda iga kord,» lausus Peskov ajakirjanikele.
kodusojad. Varases Rooma keisririigis pääsesid võimule madala päritoluga ja oma karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud. Eri impeeriumi osades tulid võimule sõdurkeisrid, kes hakkasid omavahel kodusõdu pidama ning Rooma riigi sisemist ebakindlust hakkasid välisvaenlased ära kasutama.(Pärsia ja germaanlast hõimude pealetungid) keiser Diocletianus lõpetas segadused ja seadis riigis taas kindla korra jalule. 2.Mis põhjustas hilise Rooma keisririigi sojavae barbariseerumise? III sajandi segaduste ajal ei tulnud Rooma sõjavägi kriisihetkedel riigi piiride kaitsmisega toime- leegionid paiknesid eranditult piiridel ja tagavaraväed puudusid, sai ühte piirilõiku kindlustada teisest lõigust vägede äratoomisega. Keiser Diocletianus rajas tugeva reservväe, mida võiks vajaduse korral suunata ükskõik millisele piirile. Nii jagunes hilise keisririigi sõjavägi piiriäärseteks ja liikuvaks sisearmeeks
kodusojad. Varases Rooma keisririigis pääsesid võimule madala päritoluga ja oma karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud. Eri impeeriumi osades tulid võimule sõdurkeisrid, kes hakkasid omavahel kodusõdu pidama ning Rooma riigi sisemist ebakindlust hakkasid välisvaenlased ära kasutama.(Pärsia ja germaanlast hõimude pealetungid) keiser Diocletianus lõpetas segadused ja seadis riigis taas kindla korra jalule. 2.Mis põhjustas hilise Rooma keisririigi sojavae barbariseerumise? III sajandi segaduste ajal ei tulnud Rooma sõjavägi kriisihetkedel riigi piiride kaitsmisega toime- leegionid paiknesid eranditult piiridel ja tagavaraväed puudusid, sai ühte piirilõiku kindlustada teisest lõigust vägede äratoomisega. Keiser Diocletianus rajas tugeva reservväe, mida võiks vajaduse korral suunata ükskõik millisele piirile. Nii jagunes hilise keisririigi sõjavägi piiriäärseteks ja liikuvaks sisearmeeks