Indias, Khajuraho templid, Pekingis Borobuduri tempel Jaava saarel 6. Skulptuuri Dünaamiline, mänglev, Ei loetud kõrgete kunstide hulka. Peamiselt pronksist või värvitud iseloomustus liigutuste ja zestide Materjaliks keraamika, kivi, puust. Sogunite õukonnas puust mitmekesisus. Kehad pronks, puu, elevandiluu jne. hirmuäratava välimusega, painduvad nagu puuduksid Mõnel ajajärgul suured, teisel maskitaolise miimikaga valvurite luud, proportsioonidest ega miniatuursed teosed. Materjalide figuurid. anatoomiast ei peeta kinni. omapära hästi ära kasutatud.
mälestuseks), Angkor Vati tempel, Borobuduri tempel, Khajuraho templid. 6. Skulptuur Skulptuuri iseloomustavad Skulptuuri ei loetud kõrgete kunstide hulka. Levinud oli jumalate (Buddha) dünaamilisus, mänglevus, Materjaliks on keraamika, kivi, pronks, puu, kujukeste valmistamine. Sogunite liigutuste ja zestide äärmine elevandiluu jne. Skulptuuriteoste mõõtmed olid õukonnas valmistati puust
(wu-wei) (Budhha kuju Jaapanis) Ilmalik kunst · Kyoto õukonna tellimusel arenes · pakkus elamismõnu, esteetilised naudingud · hoonete kergus, õhulisus · puust põrandatel polnud mitte mööbel vaid õlgmatid või sirmid (Jaapani kaunistatud sirm) Tarbekunst · levis lakkehistöö · lihtsa, kuid elegantse vormiga keraamika · külmrelvad, mida kasutasid samuraid · sogunite õukonnas sõjakam, vägivaldsema sisuga kunst. (jaapani samuraid) Kirjakunst · Õpitud Hiinast · arendati luksuse suunas (värvilised paberid, kullapritsmed) · võrreldes Hiina hieroglüüfidega jaapanis levis vabam, spontaansem ja mänglevam ilukiri · eelistati kirjakunsti visuaalse ilu ühendamist kaunilisuste luuletustega, et pakkuda naudingut nii silmadele kui ka mõtetele
Materjalina kasutati Hiinas keraamikat, kivi, pronksi, puitu, elevandiluid. Materjalide omapära hästi ära kasutatud. Peen, puhas detailide töötlus, voolav joon ja vorm, peen pinnakäsitlus. Kehavormid skemaatilised, rõhutavad inimeste hingeelu isikupära. Näideteks tooks välja Kaljuseina raiutud Buddha Longmeni lähedal ja Terrakotasõdalased. Jaapani skulptuurid erinesid India ja Hiina omadest sellesuhtes, et skulptuure tehti kas värvitud puidust või pronksist. Sogunite ehk sõjapealikute õukonnas seisid puust hirmuäratava välimusega, maskitaolise miimikaga valvurite figuurid. Näiteks sobib siia hästi Buddha kujud. Maalikunst Indias on väga hästi arenenud. Suur ja tähtis osa oli miniatuurmaalidel pearõhk oli asetatud kaunile, voolavale, veidi stiliseeritud joonele ja kirgastele värvidele. Üldmulje nendest maalidest on veidi muinasjutulik. Piltidel on kujutatud suuremalt jaolt stseene muinasjuttudest ja rahvaeepostest
kullapritsmed jms.). Hiina kalligraafias on hieroglüüfid enamasti nelinurksed, selged ja korrapärastes ridades, aga Jaapanis levis vabam, spontaansem ja mänglevam ilukiri. Eelistati kirjakunsti visuaalse ilu ühendamist kaunisisuliste luuletustega, et pakkuda naudingut nii silmadele kui ka mõtetele. Jaapani tarbekunstis levis ka lakkehistöö ja lihtsa, kuid elegantse vormiga keraamika Sogunite õukonnas viljeldi sõjakamat, vägivaldsema sisuga kunsti, näiteks valmistati värvitud puust hirmuäratava välimusega, maskitaolise miimikaga valvurite figuure. Jaapani tarbekunsti üheks suursaavutuseks on külmrelvad, mida kasutasid samuraid (jaapani rüütlid). Zen-budismi mõjud. Alates 12. sajandist levis Hiinast Jaapanisse chan-budism, mida Jaapanis tähistati sõnaga ,,Zen". Zen-budistid on veendunud, et tõde ei saa sõnadega väljendada
annaabi.ee 
