olulist suurenemist setetes. Kahjustused kaladele olid väikesed ning ei registreeritud ühtki vigastatud merelindu ega -looma. 2010. aastal paigutati merepõhja 40 kohas kokku umbes 220 000 kuupmeetrit kive ja kruusa, 35% esialgselt plaanitust rohkem, sest merepõhi osutus pehmemaks kui oli arvatud. Vee sogasemaks muutumist registreeriti vaid sügavamates kihtides ning kõige suurem oli see torude liitekohtades. Vee sogasus oli eeldatust suurem, kuid see püsis lühemat aega ning ulatus vähem kui kilomeetri kaugusele. Ka torujuhtme merepõhja laskmine ei põhjustanud uuringu kohaselt püsivaid keskkonnakahjustusi. (5) 6 2 LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID 2.1 Läänemeri Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa.
seadmed Alanda või ühtlusta survet Paigalda veesäästuseadmed Kasuta joogivett ainult toidu ja hügieeni tarbeks Liigse veesäästmise puhul võib reoveetorustik ummistuda ning reovee bioloogilise puhastamisega raskusi tekkida. Reovee koostis Näitajad: - Füüsikalised - Bakterioloogilised - Keemilised Füüsikalised näitajad: - Temperatuur - Värvus - Lõhn - Sogasus Keemiline koostis võib olla mitmesugune, sõltuvalt lahustuvatest ja lahustumatutest orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. BHT- biokeemiline hapnikutarve- hapniku hulk milligrammides, mis kulub liitris vees oleva orgaanilise aine biokeemiliseks lagundamiseks kokkulepitud ajavahemiku kestel kindlates katseoludes. KHT- kogu orgaanilise aine hulga leidmine. Keemiline hapnikutarve- hapniku hulk, mis kulub reovees sisalduva orgaanilise aine oksüdeerimiseks tugeva oksüdandi toimel
parandamiseks, paremaks rasva eemaldamiseks. Oht tekitada kahju veekogudele. Osoonimine- segatakse (barboteeritakse) reovett osooniga (O3),Osooni doos tuleb määrata katseliselt. Sobiv kasutamiseks tööstusvete korral. Kloorimisest 20-50 % kallim. Kiiritamine -Kiiritatakse kas UV-kiirtega või - kiirtega. Esimesel juhul paigutatakse desinfitseeritava reovee voolusesse või selle kohale madalrõhulised argoon-elavhõbelambid (253,7 nm), vajalik väike sogasus (peale bioloogilist puhastust). Teisel juhul kiiritatakse reovett radioaktiivse ( kiirgusega). Vajalik kiirgusdoos puhastamata või mehaaniliselt puhastatud reovee täielikuks desinfitseerimiseks on 2000 J/kg ja bioloogiliselt puhastatud veele 500 J/kg. Reoveepuhastusjaamade skeemid Esimeseks astmeks eelpuhastus, kõrvaldatakse reoained, mis võivad häirida järgnevaid puhastusprotsesse. Seadmeteks võred, liiva-püünised, rasva-õlipüünised ja eelaeraatorid.
µm. Päritolu järgi mineraalsed ained (liiv, savi, happed, alused, min. soolad jne), orgaanilised ained (taimsed C, loomsed N), bakteriaalsed ained (parasiidid, bakterid, viirused) Reovee koostis Reovee koostist iseloomustavad mitmesugused füüsikalised (temp puhastamise seisukohalt peaks reovee temp olema suurem kui 8 kraadi ning kui on alla 6 ja 4 kraadi siis on reovee puhastus vaevarikas ja lõpuks lakkab ning on keeruline puhastada ka väga kuuma vet mis on üle 25 kraadi, sogasus üldjuhul olemreovesi sogane, värvus kõikvõimalikud värvid, puhastusjaama jõudes sageli hall, lõhn värske reovesi on üsna lõhnatu, kuid kui ta on seisma jäänud kuskile, siis hakkab haisema sest toimuvad anaeroobsed protsessid ja vesi hakkab käärima), bakterioloogilised bakteriaalset reostust mõõdetakse bakterite üldarvuga milliliitrites vees. Haigust tekitavate bakterite osakaalu hinnatakse soolekepikeste e
26. Milline on veejuhtmetel settebasseinide ja märgalade toime ja vajadus? Settebassein on veejuhtme laiendatud või süvendatud lõik, kus oluliselt suurenenud voolu ristlõike ja sellest tulenevalt väikse voolukiiruse tõttu vette sattunud heljum, sellega seotud taimetoitained ning orgaaniline aine settivad põhja. Settebasseini mõõtmed on määratud tingimusest, et vooluhulk läbiks basseini minimaalselt 3 tunniga. Üldiselt on Eesti jõgedes sogasus suhteliselt väike. Seetõttu on meil settebasseinid vajalikud ainult ajutiselt pärast veejuhtme kaevamist või reguleerimist kuni voolusängi stabiliseerumiseni. Selleks piisab enamikul juhtudel voolusängi laiendatud ja süvendatud lõigust. Veekaitse seisukohalt projekteeritakse settebasseinid ja märgalad kohta, kus nad toimivad koormuse vähendajatena (enne suubumist kaitstavasse eesvoolu). Soodsa reljeefi (kuivendatud endine märgala või lamm) korral soovitatakse vahetult
annaabi.ee 
