oksaraolt roostetand lehti ei raasi, kui juba küllalt oma külmade tuultega sügis on laasinud alasti laasi - siis tuleb pakane valgete huultega klaasima vete kirstude kaasi. Koerad koidikul halavad haukudes. Külmast külades kössis on kojad. Jäässe hääbuvad rabavee-aukudes surema särjed ja vingerjapojad. Põhjani, põhjani külmuvad paukudes armetud nired ja ojad. Ent kui siis pakaseparra kord pügavad päikse kuldkäärid, mis talve ei talu, ning oma koolnutekoormaga rügavad sogased ummikveed porisijalu ilmub vetest, mis puhtad ja sügavad, säravais parvis elavaid kalu. Kujundid: roostetand lehti sügise värvunud puulehed külmast kössis on kojad kogu luuletus on algusest peale nii külm ja jäine, ka majad tunduvad kängus olevat koerad halavad haukudes - Metafoorid: pakaseparra kord pügavad päikse kuldkäärid kevadel sulatab päike lume vete kirstude kaaned jäätunud veekogud
Müüdis Osirisest peegeldusid fantastilisel kujul põhilised põlluharimistsüklid. Viljakoristus- ehk põuaperiood Osirise surm, külvitööd pärast üleujutust Osiris maetakse ning tärkamisaeg Osiris tõuseb taas ellu. Niiluse and Mõne kuu järel algas kogu maal rõhuv palavus, mis kestis 72 päeva. Niilus muutus poole kitsamaks tavalisest. Tema laisad ja sogased vood näisid vaevu liikuvat keset pori ja kõntsa. Kõrvest puhuvad soojad tuuled tõid kaasa palju tuiskliiva ja tolmu. Taimede lehed kattusid halli tolmuga nii paksult, et kaugemalt ei võidud eraldada aedu tühjadest ja lõhkikuivanud pinnaga põldudest. Lõpuks ometi pöördus tuul, hakates puhuma põhjast, ning ilmad muutusid pisut jahedamaks. Merelt tulevad tuuled olid isegi nii ägedad, et nad puhusid tolmu taimedelt - puud muutusid jälle
Mõistetavalt on suur vahe, kas jõgi voolab troopilises vihmametsas (Amatsoonas, Kongo), osaliselt poolkõrbes (Niilus) või külmas subarktikas (Ob). Vihmametsas pöördub pool auravast veest tagasi kohaliku vihmasajuna; kõrbeõhus auruv vesi läheb praktiliselt kaduma. Teised jõed asuvad nende kahe äärmuse vahel. Suurte jõgede autohtoonne (kohaliku materjalil põhinev) primaarproduktsioon on madal. Suured jõed on enamasti sügavad (10-20 m, isegi 70m) ja sogased. Valgustingimused on siin enamasti halvad, põhjasetteid kantakse edasi, osaliselt settivad teel mere poole, koos nendega uhutakse kividelt sinna kinnitunud vetikad. Enamus makrofüütidest ei leia suurtes jõgedes head kasvukohta (liikuvad põhjasetted, kõikuv veetase ja kehv läbipaistvus.) Suurtes jõgedes on Secchi ketta läbipaistvus ainult 1-100 cm, potentsiaalne eufootiline vöönd on 5cm-3 m, enamasti <1m sügavusel. Võrdluseks järvedes on euf. vööndi väärtus enamasti 2-10 m
Vee enamasti puuduvad. Ka tasandikujõgedes tihedusest tulenevalt kalad hõljuvad vees ja võib märgata taimeliikide erinevust ei vaja seetõttu tugevat skeletti. kiirevoolulises keskosas ja kalda ääres. · Reofiilid - vooluveelised (forell) · Suured jõed on enamasti sügavad Limnofiilid - seisuvete kalad (karpkala, (20-30m, isegi 70 m) ja sogased. Suurtes koger) jõgedes on Secchi ketta läbipaistvus ainult Põhjaelulised (luts) 1-100 cm, potentsiaalne eufootiline vöönd Avaveelised (viidikas) on 5cm- 3m, enamasti <1m sügavusel. · Lendkala suudab lennata, Võrdluseks järvedes on euf. vööndi mudahüpik komberdada maal ja ronida väärtus enamasti 2-10 m. Paljud suured puudel. Põhiline kulgemisviis on liikumine