Intressirisk puudutab fikseeritud tulu andvaid investeeringuid nagu võlakirjad ja kinnisvara. Nt reeglina intressimäärade langemisel (tõusmisel) tõusevad(langevad) võlakirjade hinnad. 6. Ostuvõime risk. Investeerimisobjekti müügist saadud summa ostuvõime on väiksem, kui investeeritud summa. Ainult antud investeeringuga seotud riski nimetatakse süsteemiväliseks riskiks. See risk on seotud konkreetse projektiga ja konkreetse investeeringuga. Nt, kui te soetate ettevõtte aktsiad ja see ettevõte hiljem pankrotistub, siis ei ole see seotud antud majandusharu kogu majanduse kriisiga. Süsteemiväölise riski allikateks võivad olla streigid, ettevõtte juhatuse ebakompetentsus, vale turu valik jne. siia kategooriasse kuuluvad äririsk, likviidsusrisk,finantsrisk. Teise riski kategooriat- süsteemset riski- ei saa juhtida hajutamise abil, sest seda riski mõjutavad välised tegurid ning süsteemne risk ei ole iseloomulik ainult antud
käitumisotsustusteks või (keerulisematel juhtudel) alternatiivseteks käitumisstrateegiateks. Iga kord peab isend valima erinevate käitumisalternatiivide vahel. Kuigi sellist valikut nimetatakse käitumisökoloogias "otsustuseks", ei tähenda see, et selline otsustus peaks olema kuidagi seotud inimesele sarnase teadvusega. Käitumisotsustus võib tuua isendile kasu, kuid samas on igal otsustusel ka teatav hind. Majanduses on see hästi tuntud. Kui soetate omale auto, siis kergendab ta teie elu ja hoiab kokku aega. See on kasu, mida auto pidamine teile toob. Samas aga vajab auto kallist kütust ja te peate maksma ka hoolduskulusid. See on vastava käitumisotsustuse autopidamise - hind. Vastavalt kasu ja hinna vahekorrale teie seisukohast lähtudes te kas soetate omale auto või eelistate käia jala. Kui olete jõukas, ei ole hind teile liiga suur. Kui rahakott on õhem, siis võib hind ületada kasu.
Andres Laar 2008 2007 BILANSI MUUTUSED MUUDATUSED AKTIVAS- REEGLINA RAHA JA VARA VAHELISED MUUTUSED, NÄITEKS RAHA VÄHEM, MATERJALI ROHKEM VÕI DEBITOORSET VÕLGA ROHKEM, KAUPA VÄHEM, SEADMEID ROHKEM, RAHA VÄHEM NEED TEHINGUD EI MUUDA BILANSI MAHTU- VARAD EI MUUTU AKTIVA MUUTUB JA PASSIVA MUUTUB, NÄITEKS MATERJALI ROHKEM, VÕLGNEVUST HANKIJATELE ROHKEM VÕI SOETATE UUED SEADMED JA VÕLG PANGALE SUURENEB VÕI TASUTE LIISINGUMAKSE JA VÕLGNEVUS LIISNGUFIRMALE VÄHENEB JNE. BILANSIMAHT MUUTUB MUUDATUSED PASSIVAS- REEGLINA OMAKAPITALIS TOIMUVAD MUUTUSED, NÄITEKS DIVIDENDIMAKSE ARVELEVÕTMINE, PIKA VÕLA ÜLEVIIMINE LÜHIAJALISEKS, BILANSIMAHT EI MUUTU Andres Laar 2008 2007 BILANSS Seisev kell näitab ööpäevas õiget aega 2 korda,
annaabi.ee 
