pinna vastastikust toimet. On leitud mitmeid tähtsaid valke, mis on olulised stafülokokkidel biofilmi moodustamiseks. S. epidermidis'e kleepumist polüstüreenile vahendab peamine autolüsiin, AtlE. AtlE mutant ei suuda moodustada biofilme polüstüreenile, kuid saab seonduda klaaspindadele. See valk vahendab ka seondumist vitronektiinile, peremehe ekstratsellulaarse maatriksi komponendile. Bakteriraku pinnal on palju spetsiifilisi retseptoreid, adhesiine, mis soenduvad peremehe molekulidega. Paljud nendest kuuluvad MSCRAMMs (microbial surface components that recognize adhesive matrix molecules) valkude perekonda. Fibronektiiniga seonduvat adhesiini seostatakse kõige enam bakterite kinnitumisel pindadele. Fibronektiinile järgnevad fibrinogeen/fibriin, kollageen, laminiin ja vitronektiin. S. aureus'el on leitud kaks fibronektiini adhesiini FnBPA ja FnBPB. Bakterid moodustavad biofilme paranevates või põletikulistes haavades, kasutades
basofiile aga tagumistes, vaheosaga piirnevais, osades. Kromofoobid on kromofiilidest väiksemad. 20. Tsütoskeleti struktuurid Tsütoskeleti struktuurid: 1. Mikrotorukesed. Tubuliinidest mikrotorukesed osalevad rakusiseses transpordis, mitoosis ja rakuliikumises, on tsentriooli, viburtite ja ripsmete põhikomponent. 2. Mikrofilamendid, kus globulaarne aktiini monomeer polümeriseerub dünaamilisteks kuidudeks, eriti raku pinnal. Aktiini dünaamikat kontrollivad aktiiniga soenduvad valgud, nagu näiteks tümosiin, profiliin, gelsoliin ja erütrotsüütides spektriin. 3. Intermediaarsed ehk vahelmised kiud on heterogeenne rakuskeleti osa. Need on kõige stabiilsemad tsütoskeleti komponendid. Identifitseeritud u 50 erinevaid intermediaarsete kiudude tüüpi. Üheks rühmaks on epiteelides esinevad tsütokeratiinid (seostuvad ka desmosoomide ja hemidesmosoomidega). Vimentiin on mesenhümaalse päritoluga rakkudes. Desmiin on
Sealt küljest polyA polümeraas jt hüppavad üle. Lahkuvad C- domääni küljest ja seonduvad RNA lõpuga. Suunavad RNA lõikamist, lõikavad ja ei hooli polümeraasist. RNA vabaneb ja Poly A polümeraas sünteesib sinna otsa PolyA saba. - PAP tuleb CTD-st lahti ja hakkab 3’ RNA otsa sünteesima polü-A järjestust (≈200). Sünteesitava polü-A sabaga seondub polü-A-siduv valk PABP r.eIF-4E. Seega juba transkriptsiooni käigus soenduvad translatsiooniks vajalikud valgud. RNA polümeraas I Initsiatsioon – TBP seondub mitte otse DNA-ga, vaid TF kompleksiga. See valgukompleks peab moodustuma RNA geenide transkriptsiooniks. promootor – üks promootor ühte tüüpi. Polümeraas on kogu aeg promootori küljes kinni. aktivatsioon – sõltub järjestusest, mis on ≈ 100 ülesvoolu, startsaidist: -150 … + 100 → UCE. UCE-le vastab ka TBP ja lisaks UCB. rRNA-l pole oluline, milline RNA polümeraas teda sünteesib
annaabi.ee 
