Lainetuse mõjul on neem liikunud läänest ida suunas. Selle tõestuseks on Kiipsaare tuletorn, mis ehitati neeme keskele, kuid on tänaseks jõudnud merre. Kiipsaare nukk oli filmi "Somnambuul" tegevuspaigaks. Vilsandi loodusrada - 7 km. Vilsandi ja Vesiloo saarte maastik Harilaiu loodusarada 8 km. Liivame ja klibune poolsaar, mitmekülgse taimestiku ja loomastikuga. Loona- Kuusnõmme loodusrada 10 km. Loometsad, võõrpuuliigid, vaatetorn. Elda-Soeginina loodusrada 6 km. Elda ja Soeginina pangad, rannikukooslused ja linnud. Loona Harilaiu loodusrada 20 km. Loodusrada asub osaliselt Vilsandi rahvuspargi territooriumil 1. Loona mõis asub Lümanda ja Kihelkonna vahelisest maanteelõigust lääne pool. 19.saj. algul kujunes härrastemajast varaklassitsistlik hoone, mõisaansamblisse kuuluvad ka kiviait, aiamaja ja park. Mõisa lähedal on vana rannaasula, mis on dateeritud II aastatuhandesse, samas asub 4
reguleeritakse muuhulgas ka see, et turismiettevõte vastutab, et tema kvaliteedimärki kandev toode ka edaspidi kriteeriumeid täidab. Turismiettevõttel võib olla ka teisi turismitooteid, millele erinevatel põhjustel ei ole kvaliteedimärgist omistatud. 2.6 EHE märgi tooted: Aastal 2006 Meresüstamatk Kolga lahe saartele Haabjamatk Soomaal Seto söömaaeg Jalgrattaretk Läänemere Soome lõunapiiril Süvahavva Loodustalus - looduse keskel, kahe jalaga maas Aastal 2008 Loodusmatk Soeginina pangal Meresüstamatk Rammule Räätsamatk Koitjärve rabas Rabamatk Ohepalu rabas ööbimisega elektrita Linnumäe Loodustalus Loodusmatk Harilaiul Estonia In Spring (Eesti kevadel) Päev Altja kalurikülas Ringkäik vanas vesiveskis Loodusretk Katri pangale Rabav rabamatk Kautla rabas koos elamussaunaga 3. Roheline Võti Roheline Võti - see ongi meie viis näidata oma külalistele, kuidas saavutada harmoonia kvaliteedi, mugavuse ja keskkonnasõbraliku tegutsemise vahel.
merepinna. Nyrevshuddeni Karlsö klindilõik ligikaudu 30 km pikkune ning kuni 80 m kõrgune klint. Ka Siluri klint on kujunenud kergemini erodeeritavate (pehmemate setete, savikad lubja- ja dolokivid ning merglid) ning raskemini erodeeritavate setete (rifilubjakivid) piirile. Saaremaale jäävad ka noorema vanusega pangad, mis on Saaremaa lõunaosas. Neid pankasid Siluri klindiks ei loeta, kuigi nad on Siluri avamusel. Nt: Elda, Soeginina, Katri, Kaugatuma, Ohesaare. Devoni paljandid Devoni paljandid jäävad Devoni avamusele, suurem osa neist jõgede kallastele. Need paljandid on valdavalt kujunenud Devoni liivakividesse. Nt: Tori põrgu, Piusa karjäär, Kallaste pank, Suur ja Väike Taevaskoda jne. 20 Sõnaseletusi (Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi ja Turu Ülikooli geoloogiaosakonna poolt välja antud trükistest).
annaabi.ee 
