O-veregrupp -- ei ole ei A ega B antigeeni Vereülekandes on kõige tähtsam ABO- veregrupisüsteem. AB0-süsteemis on antigeene kaks A ja B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punalibledel. Veregrupp on pärilik ja elu jooksul see ei muutu. Võib julgesti väita, et ei ole maailmas kaht inimest täiesti kokkulangeva veregruppide pildiga. Seepärast peab enne iga vereülekannet sooritama seroloogilised sobivusproovid doonori ja patsiendi verega. Sel puhul segatakse omavahel kokku haige seerum ja doonori punased verelibled. Kui tekib punaste vereliblede kokkukleepumine, on doonori veri haigele ülekandeks sobimatu. Vereülekande puhul peab jälgima, et patsient saaks sellist verd, mille vastu tal antikehi ei ole. Vastasel juhul tekib antigeen-antikeha reaktsioon, mis viib ülekantud punaliblede lõhustumisele. Kasutatud kirjandus: http://www.annaabi.com (allalaetud fail) http://et.wikipedia
doonori vere. Vastasel korral võivad tekkida haigel D- antigeeni vastased antikehad, mis järgnevate vereülekannete puhul tekitavad vereülekandejärgseid tüsistusi. D-antigeeni vastased antikehad on ka kõige sagedasemad vastsündinu hemolüütilise tõve põhjustajaks kui Rh-D negatiivsel emal sünnib Rh-D positiivne laps. Võib julgesti väita, et ei ole maailmas kaht inimest täiesti kokkulangeva veregruppide pildiga. Seepärast peab enne iga vereülekannet sooritama seroloogilised sobivusproovid doonori ja patsiendi verega. Sel puhul segatakse omahel kokku patsiendi seerum ja doonori punalibled. Kui tekib punaliblede kokkukleepumine, on doonori veri haigele ülekandeks sobimatu. Patsiendi veregrupp Sobiva doonori veregrupp A A või 0 B B või 0 AB B, AB, 0 0 0
vereülekandejärgseid reaktsioone. K-negatiivsel emal tekkinud K-antigeeni vastased antikehad on ka vastsündinu hemolüütilise tõve põhjuseks K-positiivse lapse sünni korral. Peale nimetatud kolme süsteemi on vereülekandel tähtsad veel Kidd-, Duffy-, Lewis-, P-, MNS-, ja Lutheran-süsteem paljude erinevate antigeenidega. Kokkuvõttes võib julgesti väita, et ei ole maailmas kaht inimest täiesti kokkulangeva veregruppide pildiga. Seepärast peab enne iga vereülekannet sooritama sobivusproovid doonori ja patsiendi verega. Sel puhul segatakse omavahel kokku patsiendi seerum ja doonori punalibled. Kui tekib punaliblede kokkukleepumine, on doonori veri haigele ülekandeks sobimatu. 5 Reeglina tehakse vereülekanne AB0-le sobivalt, kuid erakorraliste situatsioonide lahendamisel võib teha ka asendusi. (Veregrupid. Tartu Ülikooli Kliinikum) 1. 3. Rh-süsteem
Kui esimeses tilgas tekivad verekämbukesed ehk punaliblede kokkukleepumine (aglutinatsioon), siis inimesel on olemas Aantigeen. Kui teises tilgas punalibled kokku ei kleepu, siis inimesel Bantigeeni ei ole ja kui kolmandas tilgas tekib aglutinatsioon, siis inimene on Rhpositiivne. Seega näiteks antud doonor oleks A Rh positiivne. Veregruppe peab arvestama vereülekandel. Veregrupid peavad omavahel sobima. Kui sobivusproovid ja veregrupp ei ole korralikult määratud, siis tekivad inimesel, kellele kantakse verd üle, vereülekande reaktsioonid, mis võivad olla eluohtlikud. Veregruppide esinemissagedus Eesti elanikkonnas Kõige enam on Eesti elanike hulgas A Rh positiivse (30,8%), O Rh positiivse (29,5%) ja B Rh positiivse (20,7%) veregrupiga inimesi. Teised veregrupid on esindatud vähem kui 10% elanikkonna hulgas AB Rh positiivne (6,3%), A Rh negatiivne 4,5%, 0 Rh negatiivne 4,3% ja B Rh negatiivne (3,0%)
annaabi.ee 
