opereerida ning loogiliselt järeldada. Loov mõtlemine suudab erinevatele probleemidele leida uudseid lahendusi ja neid ka rakendada. See on ka loova mõtlemise eesmärkideks. Intelligentsus on inimese loovuse üks osasid. Näiteks intelligentsus võimaldab meeldetuletada vajalikku infot ja püstitada prob- leeme. Intelligentsus võimaldab ka erinevaid ideid ja nende lahendusi süstematiseerida. Niisamuti ta ka analüüsib saadavate lahenduste sobivusi ning suudab neid ka realiseerida. Kui aga inimene suudab viia kokku uudse info juba olemasolevasse kognitiivsesse süsteemi, mis on kooskõlas inimese intelligentsusega, siis nimetatakse seda assimilatsiooniks. Kui olemasolevatest süsteemidest aga ei piisa ning neid tuleb muuta uuele infole sobivamaks ( mis omakorda vastab inimese loovusele ), siis nimetatakse seda akommodatsiooniks. Ainult teatud intelligentsuse tasemel avaldub inimese loovus. Kui IQ näitaja on juba vähem kui 120, siis on
opereerida ning loogiliselt järeldada. Loov mõtlemine suudab erinevatele probleemidele leida uudseid lahendusi ja neid ka rakendada. See on ka loova mõtlemise eesmärkideks. Intelligentsus on inimese loovuse üks osasid. Näiteks intelligentsus võimaldab meeldetuletada vajalikku infot ja püstitada prob- leeme. Intelligentsus võimaldab ka erinevaid ideid ja nende lahendusi süstematiseerida. Niisamuti ta ka analüüsib saadavate lahenduste sobivusi ning suudab neid ka realiseerida. Kui aga inimene suudab viia kokku uudse info juba olemasolevasse kognitiivsesse süsteemi, mis on kooskõlas inimese intelligentsusega, siis nimetatakse seda assimilatsiooniks. Kui olemasolevatest süsteemidest aga ei piisa ning neid tuleb muuta uuele infole sobivamaks ( mis omakorda vastab inimese loovusele ), siis nimetatakse seda akommodatsiooniks. Ainult teatud intelligentsuse tasemel avaldub inimese loovus. Kui IQ näitaja on juba vähem kui 120, siis on
opereerida ning loogiliselt järeldada. Loov mõtlemine suudab erinevatele probleemidele leida uudseid lahendusi ja neid ka rakendada. See on ka loova mõtlemise eesmärkideks. Intelligentsus on inimese loovuse üks osasid. Näiteks intelligentsus võimaldab meeldetuletada vajalikku infot ja püstitada prob- leeme. Intelligentsus võimaldab ka erinevaid ideid ja nende lahendusi süstematiseerida. Niisamuti ta ka analüüsib saadavate lahenduste sobivusi ning suudab neid ka realiseerida. Kui aga inimene suudab viia kokku uudse info juba olemasolevasse kognitiivsesse süsteemi, mis on kooskõlas inimese intelligentsusega, siis nimetatakse seda assimilatsiooniks. Kui olemasolevatest süsteemidest aga ei piisa ning neid tuleb muuta uuele infole sobivamaks ( mis omakorda vastab inimese loovusele ), siis nimetatakse seda akommodatsiooniks. Ainult teatud intelligentsuse tasemel avaldub inimese loovus. Kui IQ näitaja on juba vähem kui 120, siis on