2 E Joon.1.45 Täpsemalt, tema välundpinge on 0,6 V võrra sisendpingest väiksem (emittersiirde pingelangu võrra), Rsis = h11e +h21e RE ja Rvälj = h11e + Ri / h21e, kus Ri on signaaliallika sisetakistus. Tänu oma omadustele, kasutatakse emitterjärgurit sobitusastmena, suure väljundtakistusega võimendusastme ja väikese koormustakistuse või väikese sisendtakistusega võimendusastme vahel. Sisendtakistuse reaalsks väärtuseks väikesevõimsuslistel transistoridel on kuni 100 k ja väljundtakistuseks 30...100 sõltuvalt lülituselementide parameetritest. Tööpunkti fikseerimiseks onlihtsaim ja sobivaim kasutada baasi pinge fikseerimise lülitust. Enamasti valitakse takistused R1 = R2 nii, et lähtetööpunktis on emittertakistusel
Sellest tulenevad ka taolise võimendusastme omadused: tal on suur sisendtakistus, väike väljundtakistus ja ta ei arenda pingevõimendust (Ku = 1). Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 43 Joon. 6.20. Emitterjärgija [4]. Rsis = h11e +h21e RE ja Rvälj = h11e + Ri / h21e, kus Ri on signaaliallika sisetakistus. Tänu neile omadustele kasutatakse emitterjärgijat sobitusastmena suure väljundtakistusega võimendusastme ja väikese koormustakistuse või väikese sisendtakistusega võimendusastme vahel. Sisendtakistuse reaalseks väärtuseks väikesevõimsuselistel transistoridel realiseeritud emitterjärgija puhul on kuni 100 kW ja väljundtakistuseks 30...100 W sõltuvalt lülituselementide parameetritest. Emitterjärgija tööpunkti fikseerimiseks on lihtsaim ja ka sobivaim kasutada baasi pinge fikseerimise lülitust
Kuna väjundpinge võetakse emitteriahelast ja on väga lähedane sisendpingega, siis nimetatakse teda ka emitterjärguriks. Väljundpinge on sisendpingest praktiliselt 0,6 V võrra sisendpingest väiksem. Vooluvõimendus on küllalt suur, kuna emittervool on tunduvalt baasivoolust suurem. Suure vooluvõimenduse tõttu annab lülitus ka võimsusvõimendust. Lülituse eripäraks on suur sisend- ja väike väljundtakistus, mis võimaldab seda kasutada sobitusastmena. JOONIS 4.7 Vooluvõimendustegurid ja on põhilisteks transistori võimendusomadusi iseloomustavateks parameetriteks. h-parameetrite süsteemis = h ja = h . 21B 21E 4.4.4. Transistori staatilised tunnusjooned Transistoride omaduste iseloomustamiseks kasutatakse staatilisi tunnusjooni. Staatilisteks nimetatakse neid tunnusjooni sellepärast, et neil kajastub korraga kahe muutuva suuruse
Kuna väjundpinge võetakse emitteriahelast ja on väga lähedane sisendpingega, siis nimetatakse teda ka emitterjärguriks. Väljundpinge on sisendpingest praktiliselt 0,6 V võrra sisendpingest väiksem. Vooluvõimendus on küllalt suur, kuna emittervool on tunduvalt baasivoolust suurem. Suure vooluvõimenduse tõttu annab lülitus ka võimsusvõimendust. Lülituse eripäraks on suur sisend- ja väike väljundtakistus, mis võimaldab seda kasutada sobitusastmena. JOONIS 4.7 Vooluvõimendustegurid ja on põhilisteks transistori võimendusomadusi iseloomustavateks parameetriteks. h-parameetrite süsteemis = h21B ja = h21E. 32 4.4.4. Transistori staatilised tunnusjooned Transistoride omaduste iseloomustamiseks kasutatakse staatilisi tunnusjooni. Staatilisteks
võimsus võimendust, sest väljundvool on sisendvoolust voolu võimendusteguri korra suurem. Voolu suurenemise tõttu on emiterjärgurile omane väike väljundtakistus ja suur sisendtakistus, sest emitertakistuse pinge töötab vastu sisendsignaali muutustele ja vähendab seetõttu sisendvoolu. Emitteri järgu sisendtakistus on vähemalt mõnikümmend kiloomi, väljundtakistus mõnikümmend oomi. Väljundpinge on sisendpingega faasis. Kasutatakse teda peamiselt sobitusastmena, sageli sobitustrafo asemel. Tööpunkti fikseerimiseks kasutatav R1 ja R2 valitakse tavaliselt võrdsed, mis tagab maksimaalse võimaliku tüürimisulatuse. Parasiitne tagasiside tekib lülitustes vastu meie kavatsusi ja see tekib parasiit elementide kaudu so. elemendid mida skeemi joodedud ei ole, kuid nad siiski eksisteerivad nt. parasiitmahtuvus väljund ja sisend ahelate vahel Nii näiteks sisend ja väljund juhtme mahtuvuse kaudu võib osa
Ühise kollektoriga lülitus pingevõimendust ei arenda. Isis = IB, IVÄLJ = IE, USIS = UBC ja UVÄLJ = UCE Kuna väjundpinge võetakse emitteriahelast ja on väga lähedane sisendpingega, siis nimetatakse teda ka emitterjärguriks. Vooluvõimendus on küllalt suur, kuna emittervool on tunduvalt baasivoolust suurem. Suure vooluvõimenduse tõttu annab lülitus ka võimsusvõimendust. Lülituse eripäraks on suur sisend- ja väike väljundtakistus, mis võimaldab seda kasutada sobitusastmena. Avaldame nüüd ühise kollektoriga lülituse vooluvõimendusteguri: Kuna aga on lähedane ühele, siis analoogiliselt eelmise lülitusega KiC ELEKTROON1KAKOMPONENDID lk. 38 JOONIS 6.7. Vooluvõimendustegurid ja on põhilisteks transistori võimendusomadusi iseloomustavateks parameetriteks. Edaspidi selgub, et nn. h-prameetrite süsteemis
annaabi.ee 
