et ta sai hakata ellu viima maailmavallutuskava. Esimesena nõudis Saksamaa endale Austria, kes ei suutnud vastu hakata ning alistus. Lääneriigid ei astunud Austria kaitseks välja ja see muutis Hitleri järjest ahnemaks. Arvan, et järjekordne järeleandmine Saksamaa soovidele oli üheks teise maailmasõja suureks soodustajaks, sest selle läbi sai Hitler tohutus koguses enesekindlust juurde. Viimaseks sõja soodustajaks võib lugeda Müncheni sobingut, kus lepiti kokku, et Tsehhoslovakkia loovutab Saksamaale Sudeedimaa. Münchenis vastuvõetud otsust võttis Hitler taas lääne nõrkusena ning tema üheks järgmiseks eesmärgiks sai Poola vallutamine. Kuid Lääneriigid olid selleks ajaks otsustanud, et niiviisi nad Hitleril edasi tegutseda ei lase ja kaitsevad Poolat, valmistuti sõjaks. Usun, et see oli lääneriikide poolt õige samm. Nad astusid Poola kaitseks välja ning panid piiri Saksamaa vallutusteteele.
I maailmasõja jätk II maailmasõja näol oli paratamatu, kuna lääneriigid ei võtnud Saksamaa aggressioonid vastu piisavalt vastumeetmeid. Ajaloolased arvavad, et lääneriigid olid liialt hirmul ja lootsid, et Hitler rahuneb maha. Churchill tunnistas ka pärast sõda, et olid liiga passiivsed ja lasid sündmustel liiga kergekäeliselt areneda massiliseks sõjaks II maailmasõjaks. Saksamaa jäi ka pärast Austria anslussi, Müncheni sobingut ja Tsehhoslovakkia allutamist karistamata, mis muutis Hitleri järjest rohkem enesekindlamaks. Ta oli sellega saavutanud piisavalt eeliseid, et olla pea võitmatu sõja alguses. Kuna Hitler sai tegutseda üsna takistamatult ja ei olnud piisavalt julgeid riike, kes tal ees seisnuks, oli sõda ärahoidmatu ning para-tamatu. Ebaõnnestunud katse luua rahvusvaheline lepitajaorganisatsioon, lääneriikide ebaaktiivsune seisak Hitleri ja
1) saadi uusi alasid 2) saksamaa sai alustada sõda kartmata NSVL sekkumist 3) saksamaa sai Nõukogude liidult sõjapidamiseks vajalikke kaupu 4) NSVL võitis aega saksamaale kallaletungi ettevalmistamiseks, samal ajal kui sksamaa nürgestas end võideldes sõjarindel 5) Stallin sai mängida hiljem Eeuroopa "päästjat" fasismist, mis tegelikkuses tähendas nendes riikides sotsialistlikke revolutsioonide läbiviimist ja muutmist Moskvast sõltuvateks. Võrdle Müncheni sobingut MRP-ga? Müncheni sobing MRP Avalik konverents Salapakt Osapooled:GER, ENG, ITA, FRA GER, RUS Lepiti kokku suurriikide vahel, väikeriigid jäeti Lepiti kokku suurriikide vahel, väikeriigid jäeti arutluse alt välja arutluse alt välja Järelikult 1939
Nõukogude liidu vastu (1936). Hiljem liitus paktiga Itaalia. Müncheni kokkulepe Tsehhoslovakkia peab loobutama Sudeedimaa Saksamaale, samas tagab ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. 3. Kui suur osa Tsehhoslovakkia elanikkonnast olid enne 1945. a. sakslased? Sudeedimaa osal suhteliselt suur? 4. Kes peale Saksamaa haaras veel Tsehhoslovakkiast tükikese pärast Müncheni sobingut? Miks?Nõukogude Liit, Molotov Ribbentropi pakti järgi ja seepärast, et sakslased vajasid liitlast. 5. Millised riigid osalesid Müncheni konverentsil? Kes neid riike esindas? RIIK ESINDAJA Saksamaa Hitler Itaalia Mussolini Inglismaa Chamberlain Prantsusmaa Daladier 6
nõus Saksamaale järele andma. Sellega loodeti Saksamaa maha rahustada. Samas soosis see Saksamaad esitama edasisi nõudmisi oma naabritele. Tšehhoslovakkia esindajaid kohale ei kutsutud ning hiljem olid need sunnitud lääneriikide survel sakslastele järele andma. Tegemist oli ka Locarno lepingu rikkumisega, mille järgi pidi Prantsusmaa olema Tšehhoslovakkia piiride garandiks. Müncheni sobingut on peetud ka Teise maailmasõja puhkemisele otseselt kaasa aidanud faktoriks. Tšehhoslovakkia lõplik likvideerimine viidi lõpule 1939 kevadel, kui suurem osa esialgu alles jäänud territooriumist (Böömi- ja Määrimaa) liideti Saksamaaga. Ülejäänust moodustati Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 4
annaabi.ee 
