Müncheni konverents 29.09.1938 münchenis Kutsuti kokku inglismaa palvel ´ Mure Tsehhoslovakkia tuleviku pörast Osalesid Adolf Hitler, Benito Mussolini, inglismaa peaminister Neville Chamberg, prantsusmaa peaminister Edouard Daladier Läbirääkimiste tulemusena sõlmiti lepe Müncheni kokkulepe Nimetatakse ka sobinguks Ehk kokkumänguks Sudeedimaa pidi minema saksamaale Hitler lubas tsehhoslovakkiat mitte puutuda Pidu olema tema viimane nõudmine Sõlmiti inglise-saksa mittekallaletungilepe Tegelikkus Itaalia ja saksamaa jagasid ära Lõ.Euroopa Chamber jäi uskuma, et on saavutanud rahu I have brought you peace!!! Kiirendas sõja puhkemist Churchill ütles hiljem..Inglismaal oli valida kas alandus või sõda. Valis alanduse sai ka sõja. Sõja eelõhtul.. Tsehhoslovakkia kadumine 15.03
septembril toimus Müncheni konverents. Seal kohtusid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Itaalia. Tsehhoslovakkiat, ked asi puudutas, sinna ei kutsutud. Otsustati, et rahu säilitamiseks peab Tsehhoslovakkia juba oktoobris loovutama sudeedisakslastega asustatud alad, kuid kuna oli piiriala, olid seal kõik kindlustused Saksamaa vastu. Inglise ja Saksa deklareerisid, et nemad enam kunagi sõdima ei hakka. Mõnikord kutsutakse konverentsi ,,Müncheni sobinguks", sest seal ei olnud neid, keda konverents puudutas. Lisaks otsustasid lääneriigid kergekäeliselt ainsa demokraatliku Ida-Euroopa riigi alad loovutada. Müncheni konverents näitas Hitlerile, et keegi talle vastu ei hakka ja ta saab suhteid teiste riikidega ära kasutada. 15. märts 1939 viis Hitler väed Prahase. Tsehhi jagati Böömi- ja Määrimaa protektoraadiks, mis oli Suur-Saksamaa kaitse all. Slovakkia oli ideeliselt iseseisev, tegelikult oli see aga vasallriik
Saksamaaga. Inglismaa ja Prantsusmaa ei olnud selleks ajaks veel moderniseerinud oma sõjaväge. Nende poliitikutel puudus soov end sõjas kaasata. 29 sept 1938 toimus Müncheni konverents. Seal osales Saksamaa(Hitler), Itaalia(Mussolini), Inglismaa, Prantsusmaa. Seal arutati Sudeedimaa küsimust. Tsehhoslovakkiat sinna ei kaasatud. Konverentsi tulemusena otsustati, et Tsehhoslovakkia peab loovutama Saksamaale Sudeedimaa. Seda sündmust on nim ka Müncheni sobinguks. Müncheni sobingust oli erinevaid arvamusi. Nt Inglismaa peaminister arvas, et see tõi rahu. Uus Ing peaminister arvas, et neil oli valida sõja ja häbi vahelt ning Ing valis häbi. Kõik Tsehhoslov läänepoolsed piirikindlustused läksid üle Sm. Sudeedimaa oli Tsehhoslov oluline tootmispiirkond, kuna 50% tootmisest toimus seal. Tsehhoslovakkia arvelt laiendasid enda alasid ka Ungari ja Poola. 1939 märts kuulutasid slovakkid välja iseseisvuse ning lõid lahku Tsehhoslovakkia riigist
13.märts 1938.a. – anšluss – Austria ühendamine Saksamaaga - Ostmark Müncheni konverents ● 29.sept. 1938.a. vt.õpik lk.120 ● Osalejad: A.Hitler, B.Mussolini, N.Chamberlain, E.Daladier ● Otsus: Tšehhoslovakkia peab loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad 10päeva jooksul ● Miks? Suurbritannia ja Prantsusmaa lootus Hitler “ maha rahustada” Seda lepingut on hakatud nimetama “Müncheni sobinguks” t ähistamaks poliitilise nõrkuse, lühinägelikkuse ja reetlikkuse sümbolit Müncheni konverents Sõjakuse kasv: ● 15.märtsil 1939.a. Saksa väed marssisid Prahasse – Tšehhimaa jagati Böömi- ja Määrimaa protektoraat, Slovakkia vormiliselt iseseisev riik ● 23.märts 1939.a. Hitleri ultimaatum Leedule, väed Klaipedasse, Memeli piirkonna liitmine Saksamaaga ● Märtsi lõpul 1939.a
annaabi.ee 
