e. Kr. Rauaajal kalmete välimus koos matmisviisiga palju ei muutu - need on üldiselt kõrged mullakääpad. Vanemal ajal maeti surnud kääpasse puust õõnestatud künas, hiljem aga asetati laiba põletatud luud kivikastiga kääpasse. Kokkuvõte Pronksi- ja rauaaeg olid oluliste ja murranguliste arenguprotsesside ajastuks. Sel ajal leidis aset lõplik üleminek püügimajanduselt viljelevale majandusele, mis tõi endaga kaasa ulatusliku asustusnihke küttimiseks ning kalastamiseks sobilikelt kohtadelt põllumajanduslikele maadele. Samuti muutus üldine asustuslaad ning peamise asustusüksusena pääses valitsema viljelusmajanduslik talu. Muutusid ka sotsiaalsed suhted, mis aitasid välja kujundada kihistunud ühiskondi. Oluline areng toimus ka kultuuris- keraamikas võis eristada erinevaid uusi stiile, osaliselt vahetati välja vanem riietusstiil ning hakati kandma ehteid. Kasutatud kirjandus: S. Valdmaa, "Põhjamaade ajalugu", Avita, 1998 V
I KATEGOORIA: INFORMATSIOONI ALLIKA LÄBIPAISTVUS Informatsiooni allika(te) läbipaistvuse aluseks võeti kaheksa juhuslikku artiklit, mis olid ilmunud oktoobrikuu jooksul Saarte Hääle veebiväljaandes. Suuremas osas on autorite nimed välja toodud kas päises ja arvamuslugude puhul tekstisiseselt või teksti lõpus. Analüüsitud artiklite puhul tsiteeritud pressiteateid või sündmustele kohaseid kommentaare, mis tulevad enamasti sobilikelt allikatest, mida võib lugeda pädevateks. Näiteks analüüsiti artiklit Saare maakonna edukaima transpordifirma Sarbussi (Kalmus, 2015) kohta, kus on lisatud ka Sarbussi omaniku Taavi Tuisu kommentaarid ning hinnangud enda firma tegevusele. Ka arvamuslugude puhul võis järeldada, et autorid on enda valdkonnas pädevad. Näiteks Maie Meius (2015), TÜ väärikate ülikooli eestvedaja Saare maakonnas, kirjutas artikli sellest, kuidas ka vanemas eas inimesed on õpihimulised
põhjaga S-kujulise profiiliga väike anum. Peamise ilustuse moodustas sellel ümber kaelaosa kulgevad horisontaalsed nöörijäljed ja kuuseoksamustrina paigutatud joonekesed. Kultuurikandjad on peetud nomaadideks, kellele oli vajalik uus põllumaa. Koduloomade luid on nöörkeraamikute asulakohtadest leitud suhteliselt vähe, kuid neid siiski on. Veelgi vähem on märke põlluharimisest asulakohad on teada maaviljeluseks sobilikelt aladelt. Matsid oma surnuid maahaudadesse külili, jalad põlvist kõverdatud, vähem selili ja väljasirutatult. Saksi- Tüüringi kultuuri allpiirkonnas ka liivast kääbastesse. Domineerivad üksikhauad. Panustena varem vaid tulekivilaastud, siis ka kivikirved ja keraamika, pisut hiljem ka töökirveid ja talbu, samuti vaskrõngaid; kõige lõpus domineerivad keraamika, töökirved ja talvad. Varem peeti neid väga sõjakateks, nüüd on suure sõjakuse hüpoteesist loobutud.
annaabi.ee 
