olemust lihtinimesele, tegi Hawkingist aimekirjanduse superstaari. Stephen Hawkingu tähtsus peitub tema avastustele teaduses. Ta on tuntud kui mees, kes on relatiivsusteooria heaks teinud rohkem kui ükskõik kes pärast Einsteini. Veelgi tuntumaks teeb professori tema harukordne elukäik. Hawking kutsub inimesi uudishimutsema ja mitte alla andma ka kõige täbaramas olukorras. ,,Pidage meeles: vaadake üles tähtede poole, mitte alla jalge ette!." Ma arvan, et see sobikski tema elumotoks kõige paremini, kuna vaatamata oma haigusele on ta pürginud üles tähtede poole.
Olen kuulunud ka õpilasomavalitsusse, seda nii vabaliikme kui ka presidendi näol. Presidendi amet jäi mulle lühikeseks, umbes pool aastat, kuna tervislikud põhjused tulid vahele. Eesti liitus demokraatlike riikidega umbes 15 aastat tagasi. Eestis sündis suhteliselt toimiv demokraatlik riik kiiresti ja valutult. Selle üle on põhjust uhkust tunda. Demokratiseerumisest räägitakse nagu loomulikust, paratamatust ning pöördumatust protsessist. Demokraatlikuks eeskujuks sobikski Põhjamaadest Eestile eelkõige Taani, kus heaoluriiki täiendab tugev vabamõtlemise, rahvahariduse ja kodanikujulguse traditsioon ning sügav soov demokraatlikke väärtusi kaitsta. Seoses internetiga on üles kerkinud ka e-demokraatia, e-demokraatia põhineb kahel asjal elektroonikal ja demokraatial, kus elektroonilised kommunikatsiooni tehnoloogiad nagu näiteks internet, on abiks demokraatlike protsesside täiendamisel ja täiustamisel. E-
sõpruskond ja muusika... Aga kui prozektorituled laval kustuvad, on seal viis tavalist kümnenda klassi poissi Markus, Olari, Esso, Vladi ja Janek oma igapäevaste murede ja rõõmudega koolis ja eraelus. Selline on siis ametlik kokkuvõte ühest üsnagi vahvast noortekast (ka see raamat on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö). Seekord siis üdini noortekast, mis sobikski lugemiseks pigem alates 9. klassist, kui elust võib olla rohkem "teadmisi" ja mõistmist ning arusaamist, et miks raamatu tegelased just nii teevad ja/või käituvad nagu nad seda parasjagu teevad. Kindlasti võiks raamat vägagi huvitav lugemine olla neile noortele, kes ise bänditegemist on just alustanud siis on võimalik ju ka väike võrdlusmoment. Kerli Altmart toob lugejani põneva loo viiest kutist, kes hakkavad koolibändi tegema ja lisab sinna vürtsi tüüpide argipäevaelust
Mare Bachmann täiendab omalt poolt: «Kui Anu grimmitooli istub, ei vaata ta eriliselt peeglisse, mis temaga tehakse. Ta muretseb rohkem saate kui huulepulga pärast!» Anu üheks trumbiks peetakse oskust liuelda liblika kombel üle teemadest, mida ta päris hästi ei valda. Samas heidetakse Välbale ette teravuse puudumist. Kuid vaevalt et urgitsemine, põrmustamine ja külaliste nurkasurumine «Terevisiooni» kontseptsiooniga sobikski. «Mõnele juhmimale papagoile võiks ta ikka koha kätte näidata!» suskab sellegipoolest üks teletoimetaja. Üks inimene, kellest Anu alati piiritu soojusega räägib, on tema ema Malle, sama energiline kui tütargi. Ühiskondlikult aktiivne Malle Välba on isegi Tori vallavolikogusse kuulunud. Reet Linna tunnistab, et nende soojadele suhetele vaatamata jätab Anu väga palju asju enda teada. Näiteks telemajas ei tea tema eraelust keegi kuigi palju. Anu sisemaailm
Kohtame Sokratest enne tema kahtlemata ebaõiglast surma targa, rahuliku ja kaalutlevana, ilma mingi meelekibeduse või märterlikkuseta. Filosoof jääb filosoofiks ka surma väravate ees ja samuti teiselpool läve. Kui hulk Sokratese sõpru saabub vanglasse, kus ,,teenrid olid just eemaldamas Sokrateselt ahelaid ja 8 teatamas, et ta peab surema selsamal päeval", võtab Sokrates üles teema surmast: ,,Ja mis sobikski paremini, kui et see, kes on lahkumas teele, jutustab ja uurib, millised kujutlused meil sellest on. Mida muudki siin teha kuni päikese loojaminekuni?" Ja lisab hiljem, truuks jäädes oma stiilile: ,,Kui siin oleks nüüd mõni komöödiakirjanik kuulamas, vaevalt väidaks ta mind lobisevat asjadest, mis minusse ei puutu." Järgneb mitmekülgne, filosoofiliselt rikas vestlus hinge-keha vastanduslikkusest, hinge surematusest ja filosoofia olemusest.
Seesuguse psüühiliste häirete teooria korral sobib raviks just C. Rogersi leiutet meetod: kliendikeskne teraapia. See tähendab, et terapeut ei analüüsi klienti ega paku talle tehnikaid käitumise modifitseerimiseks, vaid “on kliendiga”. See “kliendiga olemine” nõuab terapeudilt kolme olulist terapeutilist oskust: tõelist empaatiat, soojust (tingimusteta positiivset suhtumist e. aktsepteerimist) ning kongruentsust (ehedust, iseenesega kooskõla). Humanistliku teooria kohaselt ei sobikski neid oskusteks, vaid pigem võimeteks nimetada. Potentsiaal on mõiste, millega humanismis sagedasti kokku puutume. Need on siis mitte õpitavad ravimisoskused, vaid pigem isksuseomadused, mis peavad terapeudile kaasa sündinud olema. Ega sellepärast maksa kellelgi inimeseaitajaks saada tahtjal muretseda, ilmselt on tal need kolm võimet sünnipäraselt nagunii olemas, kuna humanistliku teooria kohaselt kaasasündinud potentsiaal igaühel üsna suur on.
annaabi.ee 
