24. TRANSAMIINIMINE JA DESAMIINIMINE: TR: he aminohappe aminorhm kantakse teisele aminohappele, tekib uus aminohape, mida just tol hetkel tarvis on. DES: lhustamisprotsess, kus eraldatakse aminorhm ja aminohape muudetakse lmmastikuvabaks hendiks, mis eraldatakse organismist vi kasutatakse energeetilistes protsessides. 25. VALGUVAJADUS, ASENDAMATUD JA ASENDATAVAD AMINOHAPPED: VALGUVAJADUS -desamiinimisel lhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga ASENDAMATUD: (9) organism ise ei snteesi, seeprast peab neid saama toiduga. Sisaldavad peamiselt loomsed valgud, selleprast peaksvh. pool toiduga saadavst valgust olema loomne. Nt. muna, piim, soja, tatar, phlikd. ASENDATAVAD: snteesitakse maksas transamiinimise teel. 26. VALGU FSIOLOOGILINE MIINIMUM: minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et silitada tasakaalustatud lmmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis tielikult katab organismi energeetilised vajadused e. rahuoleku vajadused. 27. TOIDUVALGU OPTIMUM:
Kui on tegemist aktiivselt kasvavate mikroobidega, siis nad kasutavad ra ka vvli ja anorg. vvlihendite kogunemist keskkonda ei toimu. Kaudse mineralisatsiooni korral toimub C-O-S hendite lagundamine rakusiseste vi vliste ensmide vahendusel (protsessi nimetatakse ka ensmaatiliseks mineralisatsiooniks), enamasti vljaspool rakku. Otsene mineralisatsioon on sltuv mikroobide vajadusest ssiniku- ja energiaallika jrele, kaudne mineralisatsioon on sltuv teguritest, mis mjutavad ensmide snteesi, aktiivsust ja kineetikat. Mineralisatsiooni kiirust hinnatakse SO42--S kogunemise jrgi keskkonda. Kui orgaanilise aine C/S suhe 200 vi vhem, siis toimub SO42--S kogunemine mullas. Vvli immobilisatsioon toimub juhul, kui C/S suhe on suurem kui 400/1.Vahemikus 400:1 ja 200:1 mineralisatsiooni ega immobilisatsiooni ei toimu. Mineralisatsiooni mjutavad tegurid: energia ja toitainete allikad, C/S suhe, vee kttesaadavus, pH, temperatuur, redokspotentsiaal.
transkriptsiooni kas otseselt või interakteerudes transkriptsioonifaktoritega. ppGpp süntees ppGpp-d sünteesitakse siis, kui rakus on aminohapete nälg ja selle tulemusena seondub transleeriva ribosoomi aktseptorsaiti laadimata tRNA molekul. Siis translatsioon peatub ning aktiveerub ribosoomi 50S subühikuga seondunud RelA. RelA on (p)ppGpp süntetaas I, mis katalüüsib ATP-lt pürofosforüülrühma ülekande GTP 3' hüdroksüülrühmale. ppGpp snteesi puhul on kirjeldatud ka RelA- sõltumatu rada, milles osaleb (p)ppGpp süntetaas II nimetusega SpoT. SpoT aktiveerub vastusena pikemaajalisele C-näljale ja ei sõltu ribosoomide seisundist. Kui vajadus SR-ile kaob, rakkudes on piisavalt energiat ja aminohappeid valgusünteesiks ning kasvukeskkonnas toitaineid, ppGpp lagundatakse. ppGpp degradatsiooni GDP-ks viib läbi SpoT. ppGpp mõjutab otseselt geeniekspressiooni, seda nii transkriptsiooni kui ka translatsiooni tasemel.
vastusena selle molekuli olemasolule rakkudes. ppGpp süntees ppGpp-d sünteesitakse siis, kui rakus on aminohapete nälg ja selle tulemusena seondub transleeriva ribosoomi aktseptorsaiti laadimata tRNA molekul. Siis translatsioon peatub ning aktiveerub ribosoomi 50S subühikuga seondunud RelA. RelA on (p)ppGpp süntetaas I, mis katalüüsib ATP-lt pürofosforüülrühma ülekande GTP 3' hüdroksüülrühmale. ppGpp snteesi puhul on kirjeldatud ka RelA-sõltumatu rada, milles osaleb (p)ppGpp süntetaas II nimetusega SpoT. SpoT aktiveerub vastusena pikemaajalisele C-näljale ja ei sõltu ribosoomide seisundist. Kui vajadus SR-ile kaob, rakkudes on piisavalt energiat ja aminohappeid valgusünteesiks ning kasvukeskkonnas toitaineid, ppGpp lagundatakse. ppGpp degradatsiooni GDP-ks viib läbi SpoT. ppGpp mõjutab otseselt geeniekspressiooni, seda nii transkriptsiooni kui ka translatsiooni tasemel. Kaudselt
annaabi.ee 
