Kaasaja ja järelmaailma mälus on Runeberg ,,Lipnik Stali lugude" vestja ja isamaaline luuletaja. ,,Lipnik Stali lood" => äratasid rahvustunnet ja ühendasid rahvast. Tõstsid Runebergi rahvusluuletaja asendisse. Runebergi rahvuslikku tähtsust rõhutas see, et tema teosed ilmusid samal ajal kui Lönnroti ,,Kalevala" Rahvusfilosoof Snellmann Snellmann rõhutas, et rahvusele oma kujutise näitamine ongi kirjanduse ülesanne. Suurem osa Snellmanni elutööst jääb väljapoole kirjandust => teda mäletatakse nii rahvusliku äratajana, filosoofina, majandus- ja riigimehena. Rajas oma süsteemi Hegeli õpetusele. Arvas, et kirjandusel on keskne koht rahva vaimses elus. Kui Runebergi võtmetekstiks on Saarijärve kujutus, siis Snellmanni oma on kiri Fredrik Cygnaeusele Stockholmist(1840), mis on ajendatud konfliktist võimukandjatega ja ülikoolist lahkumisega.
P. & C.A. von Roth). Peamiselt välisuudised, võetud Dörptsche Zeitungist. Ei meeldinud mõisnikele, kuna nüüd oli lihtinimene nendega võrdselt informeeritud. Püüdis ülem- ja alamkihte lepitada, rääkis ,,heast keisrist". Kristlik humanism. 8Mida tõi Snellman uut Soome ajakirjandusse ja millal hakatakse Eestis ajakirjandusvabadusest rääkima? Ühist ja erinevat Jannseni (Perno Postimees, Eesti Postimees) ja Jakobsoni (vt nn suur sulesõda, Sakala) maailmavaadetes. /Ärkamisaeg/ Snellmanni eesmärk oli rahvusluse edendamine, lisaks tahtis ta tõsta Soome ajakirjanduse taset (see väljendus ajakirjandust analüüsivates kirjutistes). Ta oli liberalist, pooldas mõtte- ja konkurentsivabadust. Arvas, et avalikkus (ja seeläbi ajakirjandus) juhib ühiskonda. Seetõttu peab ajakirjanik olema asjatundja, mitte mõni suvaline vend. Ajakirjandus võidelgu parema homse eest! Arvas, et rootsikeelne ajakirjandus peaks tegelema rahvustunnetust, soomekeelne aga õpetama rahvast
mingisugusele ortodoksi nimele ja lõpus on nen (Olavi > Ollinen, Ollikainen). Tuntud nimesufiks Soomes on la. Näitab, kust inimene pärit on. Keskaja Turust pärit kaupmeeste nimed: Vuohenparta (tlk kitsehabe), Utupää, Tomuhousu. 17.-18. sajandil läks perekonnanimesid vaja ka tavalistel inimestel, kes ringi rändasid. Sel ajal hakati kasutama ladinapärast us lõppu. 1875. pisut suurem kampaania: 26 üliõpilast muutsid oma perekonnanimed soomepäraseks. 1906. oli Snellmanni 100. sünnipäev. Võeti 32 500 soome nime. Inimesi peres ca 3 ütleme, nii, et uue nime said umbes 100 000 inimest. Suomalaisuuden Liitto soovitas ära tõlkida mõlemad nimeosad (nt perekonnanimi Virtaranta), andis soovitatavad sufiksid (-nen ja la). 1929 abielu seadus. Naine peab mehe nime võtma. Kohe hakati selle vastu lärmama, siis lisati, et naine, võib selle ka teise nimena võtma, aga mehe nimi peab figureerima naise nimes.
mingisugusele ortodoksi nimele ja lõpus on nen (Olavi > Ollinen, Ollikainen). Tuntud nimesufiks Soomes on la. Näitab, kust inimene pärit on. Keskaja Turust pärit kaupmeeste nimed: Vuohenparta (tlk kitsehabe), Utupää, Tomuhousu. 17.-18. sajandil läks perekonnanimesid vaja ka tavalistel inimestel, kes ringi rändasid. Sel ajal hakati kasutama ladinapärast us lõppu. 1875. pisut suurem kampaania: 26 üliõpilast muutsid oma perekonnanimed soomepäraseks. 1906. oli Snellmanni 100. sünnipäev. Võeti 32 500 soome nime. Inimesi peres ca 3 ütleme, nii, et uue nime said umbes 100 000 inimest. Suomalaisuuden Liitto soovitas ära tõlkida mõlemad nimeosad (nt perekonnanimi Virtaranta), andis soovitatavad sufiksid (-nen ja la). 1929 abielu seadus. Naine peab mehe nime võtma. Kohe hakati selle vastu lärmama, siis lisati, et naine, võib selle ka teise nimena võtma, aga mehe nimi peab figureerima naise nimes.
annaabi.ee 
