Läbib platsenta, eritub rinnapiima Poolväärtusaeg madalas doosis 2 h, kõrges doosis 30 h Uriini alkaliseerivad ained (nt antatsiidid) suurendavad oluliselt metaboliseerumata aspiriini eritumist neerude kaudu Eliminatsioonikineetika on indiviiditi väga varieeruv Aspiriini metabolism Aspiriini võimalikud kõrvaltoimed Seedetrakti kõrvaltoimed otsene ärritus (hape), erosioonid Vastunäidustatud lastel viirusnakkuse korral Reye sndr oht Veritsuse oht Raseduse pikem kulg, nõrk sünnitustegevus Urtikaaria, angioödeem, astma ägenemine Vee ja soolade retensioon, mittekardiogeenne kopsuturse Kreatiniini kliirensi langus, äge tubulaarnekroos Terapeutilises annuses plasma kusihappesisaldus tõuseb, kõrges annuses urikosuuriline toime Aspiriin ja astma ägenemine 10% astmaatikutest on aspiriin-tundlikud (või indometatsiin-tundlikud) Sageli kaasub vasomotoorne riniit, ninapolüübid
6. Käitumise keerukus ja geneetiline taust Geneetika mõjutab vanuse kasvades rohkem. Pärast seda kui kasvukeskkond kaob muutuvad kaksikud sarnasemaks. Kui geenide osa on suurem siis keskkonna osa on väiksem ja vastupidi. Kui on mutatsioonid või üksiku kromosoomiga seotud muutused siis selle geneetiline mõju paistab rohkem välja. - Kromosoomi või üksiku geeniga seotud häire – nt lisakromosoom 21 – downi sndr - Pärilike juurtega orgaanilised häired nt skisofreenia, bipolaarne - Halvasti defineeritavad isiksuseomadused – neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus, meelekindlus 7. Peab üldjoones oskama seletada järgmisi mõisteid: genotüüp, fenotüüp, dominantne vs retsessiivne genotüüp, sooliiteline geen, heteroos, epistaas, pleiotroopsus, epigeneetika, geenipolümorfism, genoomiülene uuring, Hardy- Weinbergi seadus
Putamen ja sabatuum moodustavad striatumi. Putamenil on vastastikused ühendused nii eesaju kui keskajus asuva mustollusega (sub nigra). Kaks peamist sisendit basaalganglionidesse (tähtis): I kõikjalt uusaju koorest ja limbilisest süsteemist; II dopamiini närvitee, mis saab alguse mustollusest Basaalganglionide fn häired: hüperkineetilised (BG signaal liiga nõrk – taalamusest korteksisse liiga tugev – tahtmatud liigutused; Touretti sndr ja Huntington) ja hüpokineetilised (BG signaal liiga tugev – taalamusest korteksisse liiga nõrk – raske liigutusi algatada; Parkinsonism) Hüperkineetilised: ülemäärased tahtmatud liigutused Basaalganglionid kahjustatud - BG signaal nõrk → taalamusest korteksisse liiga tugev → mittetahtlikke liigutusi ei suudeta alla suruda (düskineesiad). • Huntingtoni tõbi – harv geneetiline haigus (1 juhtum 1,6 milj
annaabi.ee 
