juht J.B.M. Hertzog. See oli esimeseks seaduslikuks sammuks territoriaalse segregatsiooni suunas. Bantudele eraldati ca 9 miljonit hektarit maad, aga neil keelati omandada maad väljaspool reservaate. Buuri rahvuslast suurimaks unistuseks oli luua kogu Lõuna-Aafrikat hõlmav buuri riik. 1914. a rajas Hertzog ka Rahvuspartei, mis edandas mõõdukat buuri natsionalismi. Inglaste huve esindas Unionistlik Partei, buuride anglofiilset suundumust Lõuna-Aafrika Partei, eesotsas J. Smutsiga. Buuride ekstremistlikku natsionalismi esindas Broederbond, mis loodi 1918. a. Sellest teatakse üpris vähe, sest selle liikmed olid suuresti salastatud. Pärast Teist maailmasõda tuli see võimule läbi Rahvuspartei, mille liikmed võisid olla ka Broederbondi liikmed. Nad toetusid müüdile buuride kui messianisliku rahva rollile kauges maailma nurgas. Nad lähtusid suuresti ka kalvinismi dogmadest, mille jägi inimkonna rahvuslik,
drottningar och profeter hon tog till rollfigurer i sin lyrik. Den förvandling hon skriver om, tänkte hon sig, skulle skapas av en ny mänsklighet ledd av "de starkaste andarna" (Nietzsches övermänniskor, se till exempel dikterna Botgörarna och Först vill jag bestiga Chimborazzo). När hon så småningom gav utrymme för en mera positiv tilltro till naturen och gudomen i sina dikter betydde det en viss avlastning av de extatiska förväntningar som höll henne lyft över den smutsiga vardagen - en väntan och uppladdning som inte kunde hållas uppe hur länge som helst - men också ett begynnande avsked till de nietzscheamska framtidsvisionerna. Edith Södergran blev en stilbildare inom den svenska modernistiska lyriken och fick flera efterföljare i Finland; bland dessa märks Elmer Diktonius (1896-1961), Gunnar Björling (1887-1960) och Rabbe Enckell (1903-74). I Sverige blev hon en viktig vägvisare för
Nietzschel on näiteks üks põhimõiste "võimutahe" ja Adler kasutab mõistet "püüdlus üleolekule". Neid on peetud väga sarnasteks mõisteteks, kuid tegelikult sisuliselt Nietzsche on tugeva üksikisiku pooldaja, siis Adler rõhutab just ühiskondlikku koostööd ja ühtsust. Selles mõttes ei saa neid ühte patta panna. Siiski on Nietsche teda mõjutanud. Smuts Filosoof, kes oli ka tähtis riigimees ja poliitik. Tema filosoofiat nimetatakse holistlikuks (terviklikuks). Adleril oli Smutsiga väga tihe kirjavahetus ning ta tõlkis ja propageeris Smutsi teoseid. Ta oli nagu tema vahendaja Euroopas. Terviklikkuse filosoofia põhineb sellel ideel, et tervik omab teatud omadusi, mida tema üksikkomponentidel ei ole. Adleri puhul on tervik kui isiksus ja üks tema põhimõiste on see, et ta väidab, et iga inimene püüdleb terviklikkuse poole . See saab tema psühholoogias ka üsna oluliseks suunaks. Holistlikust filosoofiast saab Adler kindlust oma ideedele.
annaabi.ee 
