Kuivõrd li stlstl vlikuid Tiss Milmsõjs? Tiss milmsõjs stlsd sõdisid pmislt Sms, Sksml j Nõukgud Liidu rms (Punrms). Punrmss mbilisriti stlsi pmislt sunniviisilislt, sst inimsi, ks thtsid sõdim kmmunismi st li väg väh. Sllpärst, t stis tgutssid mtsvnnd, lid põhnnud hävitusptljnid. Hävitusptljnidss ksti nmsti Nõukgud võimu ttjid ning ljlsid isikuid vbthtlikkus lusl. sti trritrilkrpuss slsid 1941. st lhinguts smuti stlsd. 20. juulil 1941 timus üldmbilistsin. Umbr 32000 mbilisritud stlst viidi Vnml tööptljnidss (hitusväsdss, kuhu kndti ndist Blti riikid kdnikk). Sl srnns lukrd sunnitöölgritg ning ig nljs stln suri 1941/42 st tlvl ülkurntus või higust tgjärjl. Pl Mskv tsust luu uud sti rhvusväsd mdustti 1942. st sügisks 27000-mhlin, pmislt stlstst ksnv 8. sti Tllinn lskurkrpus Tis Milmsõj lgpridil Sks rmss mindi vbthtlikult, lkõig svist
6. Nimi. Nimi sisaldab midagi olendist endast, on selle hing. Needuse ja sajatuse mõjule tehti vastu abinõusid, nt visati tuld ja tuhka sellisele järele, kes käis sajatamas. Nime mainimist ei peetud heaks, see võis anda vastasele võimu temaga midagi teha. Kõnevõime iseenesest oli imetlusväärseks jõuks. Lapsi ristiti ümber, kui need olid rahutud, sest said vale nime. Väljakutse võib olla nii kasuks kui ka kahjuks. Nt kuradi väljakutsumise vältimiseks kasutati varjunimesid, smuti teistele olenditele, kellega ei tahetud tegemist teha, nt hunt. 7. Irdhing. Hing tahab ihust irduda selleks, et saada teateid muust maailmast, puutuda kokku teistega, nt "sina seisad ikka minu südames". Nõia hinge lahkumine võis olla ka kasuks kellegi ravimisel vms. Peamiselt siskin meie usundeis on lahkuv hing halba tegemas, käib pinajaks, tuulispeaks, samuti vedajaks ja tulihännaks, isegi virmaliseks ja hundiks. Hing irdub ihust tulihännana, tulesädemena
7 VLK seab norme lepetele, mis on sõlmitud riikide vahel, mis on kirjalikus vormis lepped, mille aluseks on RÕ normid. Ei tõlgendata VLK alla: Nt Uus Meremaa ja Austria Pr vastu (mingi leping vms) Helsingi pakt mittesiduv lepe; ei kohusta riike formaalselt sellest kinni pidama; olu oluline mõju; hakati järgima inimõiguste rikkumist NLis. II MS ajal liitlaste vahel sõlmitud lepped smuti mittesiduvad. Vahe siduva ja mittesiduva leppe vahel: kui detailselt on mingi siduv asi seal sätestatud. Üldised lepped võivad tunduda, et ei ole siduvad see võib olla aga petlik. Nt kultuuri vahetuslepped peetakse üldisteks, kuid tegelikult on väga siduvad. Riik peab olema esindatud füüsilise isiku pool lepete sõlmimisel need isikud on ette nähtud; peavad näitama, et neil on täisõigused, -volitused, et sõlmida lepingut. Omavad volitusi: Riigipead
Nüüdseks u 100 riiki, kes on sellega liitunud, sealhulgas ka Eesti. VLK seab norme lepetele, mis on sõlmitud riikide vahel, mis on kirjalikus vormis lepped, mille aluseks on RÕ normid. Ei tõlgendata VLK alla: Nt Uus Meremaa ja Austria Pr vastu (mingi leping vms) Helsingi pakt mittesiduv lepe; ei kohusta riike formaalselt sellest kinni pidama; olu oluline mõju; hakati järgima inimõiguste rikkumist NLis. II MS ajal liitlaste vahel sõlmitud lepped smuti mittesiduvad. Vahe siduva ja mittesiduva leppe vahel: kui detailselt on mingi siduv asi seal sätestatud. Üldised lepped võivad tunduda, et ei ole siduvad see võib olla aga petlik. Nt kultuuri vahetuslepped peetakse üldisteks, kuid tegelikult on väga siduvad. Riik peab olema esindatud füüsilise isiku pool lepete sõlmimisel need isikud on ette nähtud; peavad näitama, et neil on täisõigused, -volitused, et sõlmida lepingut. Omavad volitusi: Riigipead
annaabi.ee 
