nõuetele, välisriikidega kaubanduslepete sõlmimine ja järelvalve nende täitmise üle, Eesti toodete tutvustamine välisturgudel. Proovikoja ülesandeks oli kaalude, vihtide ja igasuguse mõõtmisvahendite kontrollimine ja tembeldamine. Kallismetallide proovimine. 1.6 Börsikrahh ja majanduskriis aastal 1929 Pärast börsikrahhi 1929.a. USA aktsiaturgudel algas Suur Depressioon, mille käigus maailma majandus langes enneolematusse madalseisu. Smoot-Hawely tolliseaduse vastuvõtmine USAs, juunis 1930, andis laastava efekti maailma kaubandusele. Importtollid tõusid keskmiselt 39 %-lt (rakendatav tariif) 53 %-ni. Selle seaduse peamine eesmärk oli kaitsta sisemaist tööstust välismaise konkurentsi eest. Ka teised riigid kehtestasid sarnased kaitsetollid. Selle tulemusena langes maailma kaubanduse kogukäive kuus 2,9 miljardilt dollarilt 1929. aastal alla 1 miljardi dollari aastaks 1933. Pangad läksid pankrotti, ekspordile
Liikmed: 153 (23.07.2008 seisuga) Eelarve: 2011.a. 196 mln CHF Sekretariaat: 640 inimest Peadirektor: Pascal Lamy Koduleht: www.wto.org Ajalugu Kaubanduse liberaliseerimise ja WTO ning tema eelkäija GATT-i (General Agreement on Tariffs and Trade, Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe) ajaloost rääkides tuleb kõigepealt pöörata pilk maailma ajalukku. 1929.a. börsikrahhi tulemusena USA aktsiaturgudel algas Suur Depressioon, mille käigus maailma majandus langes enneolematusse madalseisu. Smoot-Hawely tolliseaduse vastuvõtmine USAs, juunis 1930, andis laastava efekti maailma kaubandusele. Importtollid tõusid keskmiselt 39 %-lt (rakendatav tariif) 53 %-ni. Selle seaduse peamine eesmärk oli kaitsta sisemaist tööstust välismaise konkurentsi eest. Ka teised riigid kehtestasid sarnased kaitsetollid. Sellist protektsionistlikku poliitikat jätkati maailmas läbi 1930-ndate. Et tulevikus sarnast protektsionismilainet ära hoida tegid USA ja Suurbritannia peale
sajandi raskeima majanduskriisiga, mil töötus ulatus paljudes tööstusriikides üle 25 protsendi ja tööstustoodangu maht langes keskmiselt 1908.-1909. aasta tasemele. Kriis muutis radikaalselt tervet majanduskeskkonda. Selle kulgemises võib eristada nelja olulisemat etappi, mille algust märgivad järgmised sündmused: New Yorgi aktsiabörsi krahh 1929. aasta sügisel, mis kiirendas USA kapitali väljavoolu Euroopast; Smoot- Hawley tollitariifi kehtestamine USAs 1930. aasta talvel, mis lükkas käima riikidevahelise tollisõja; Kreditanstaldti pankrotistumine Austrias 1931. aasta suvel ja Inglise naelsterlingi devalveerimine 1931. aasta sügisel. Edaspidi hakkas oma raha devalveerinud riikide majandus aeglaselt paranema, samas kui teist rahapoliitikat kasutanud maades kriisist tingitud raskused jätkusid. Kriisi algus seostus nõudluse vähenemise, välisinvesteeringute kahanemise ja tollisõjaga. Juba 1929
Langer, E., Blank, A, 8{ Chanowitz, B. (1978). The mindlessness of ostensibly thoughtful action: The role of"placebic" information in interpersonal interaction. Journal of Per- sonality and Social Psychology, 36, 635-642. Langer, E.J. (1989). Minding matters. In L. Berkowitz (Ed.), Advances in experimental social psychology (Vol. 22). New York: Academic Press. Langlois, J. H., Kalakanis, A., Rubenstein, A J., Larson, A, Hallam, M., 8{ Smoot, M. (2000). Maxims or myths of beauty: A meta-analytic and theoretical review. Psychological Bul- letin, 126, 390-423. Latane, B., 8{ Darley, J. M. (1968a). Group inhibition of bystander intervention in emer- gencies. Journal of Personality and Social Psychology, 10, 215-22l. Latane, B., 8{ Darley, J. M. (1968b). The unresponsive bystander: Why doesn't he help? New York: Appleton-Century-Crofts. Latane, B., 8{ Nida, S. (1981)
annaabi.ee 
