Omades võimet kujutada ette tulevikku, talletada olevikku ja mäletada minevikku, oleme suutnud luua maailma maailma sees - tsivilisatsiooni. See on loonud aluse inimese intelligentsi tohutuks arenguks ning andnud õiguse kontrollida oma saatust rohkem kui ükski teine elusolend. Eesti on väike maa, kus elab pisike rahvus. Ometigi on meie inimeste hulgast pärit palju maailmatasemel tegijaid nii spordi kui ka teaduse vallas. Kes meist ei oleks kuulnud Kristiina "Kiku" Smigunist, Erki Noolest või Markko Märtinist. Võita suurrahvuseid nii kõrgetasemelistel võistlustel on mitte ainult hämmastav saavutus, vaid lausa väike ime. Samas pole tegemist millegi muu, kui nende inimeste enda tahtega kuhugi jõuda. Meeletu tahtejõud on andnud neile visadust pühenduda kogu ihu ja hingega ühele eesmärgile - saada parimaks. Kui need "Inimesed suure algustähega" poleks omanud jõudu ennast sellisel määral kontrollida, poleks neil praegu ka tulemusi
Fakiirid, hindud ja budistid kõnnivad paljaste jalgadega hõõguvatel sütel või klaasikildudel. Väidetakse isegi, et hea tahtmise korral on võimalik oma mõttega telekineetiliselt asju liigutada. Selliste näidete juures võib ainult oletada, mida suudaks üksikisik saavutada pöördudes vaid iseenda poole. Eesti on väike maa, kus elab pisike rahvus. Ometigi on meie inimeste hulgast pärit palju maailmatasemel tegijaid nii spordi kui ka teaduse vallas. Kes meist ei oleks kuulnud Kristiina Smigunist, Erki Noolest või Markko Märtinist. Võita suurrahvuseid nii kõrgetasemelistel võistlustel on mitte ainult hämmastav saavutus, vaid lausa väike ime. Samas pole tegemist millegi muu, kui nende inimeste enda tahtega kuhugi jõuda. Meeletu tahtejõud on andnud neile visadust pühenduda kogu ihu ja hingega ühele eesmärgile -- saada parimaks. Kui need ,,Inimesed suure algustähega" poleks omanud jõudu ennast sellisel määral kontrollida, poleks neil praegu ka tulemusi.
Viimase esilekerkija Kadri Lehtlaga on Parvel sama kasvukeskkond. Mõlemad pööras uude usku Tõnu Pääsuke, kes tegi laskesuusataja ka ala praegusest tuntuimast tegijast Eveli Sauest. Kaija Parve alustas oma karjääri murdmaasuusatajana, kuigi ta kaks vanemat venda harrastasid laskesuusatamist, ning tavalise suusatajana tuli ta 1983. aastal ka eesti meistriks. "Murdmaas tuli kusagil piir ette. Rahvaste spartakiaadil oli Krista Lepik ükskord juunioridest kolmas, mina neljas. Rutt Smigunist olin kehvem. Lepikust ja minust sai laskesuusataja, mõni aasta nooremast Eveli Petersonist samuti. Pääsuke rääkis laskesuusatamise huvitavaks, pealegi oli paar aastat ette teada, et 1984 peetakse esimene naiste MM. Võtsime sihiks Nõukogude Liidu koondisse pääsu," meenutas mõni aasta tagasi Parve ise. "Olid mingisugused eetilist laadi tõrked," tunnistas tookord ta. "Ma polnud tüdrukuna relvafänn, mulle ei istunud püssi õlitamine ja muu seesugune. Kui sain 1983
Jaanuaris kopsupõletikus olnud norralanna Marit Björgen astus rajapervele juba klassikaosa 6,6 km vaheajapunktis, olles langenud võistlejaterivi teise poolde. Teine Torino kuldmedal Kristina Smigun võitis naiste murdmaasuusatamise 10 km klassikadistantsi, edestades 21,3 sekundiga norralannat Marit Björgenit. Kolmandale kohale tuli teine norralanna Hilde G. Pedersen. Smigunist sai ka Torino mängude esimene kahekordne võitja. Eestlanna alustas võistlust rahulikult, olles 2,6 km vaheajapunktis kuues ja kaotades liidrile Sara Rennerile kaheksa sekundiga. 6,2 km vaheajapunktis tõusis Smigun juba teiseks, jäädes Rennerile alla vaid 0,2 sekundiga. Järgnesid norralannad Marit Björgen (+0,8), Kristin Steira (+3,7) ning tsehhitar Katerina Neumannova (+5,0). 7,7 km punktis oli Smigun juba liider, edestades Steirat 4,7, Neumannovat 4,8 ja Björgenit 5,7 sekundiga.
annaabi.ee 
