rahvusliku teatrikunsti arengule. Smetana ülesandeks oli muusikaosakonna töö juhendamine ja koordineerimine. kunsti osakonda esindas nimekas maalija Josef Manes. Siin kohtus helilooja ka Tsehhi silmapaistvaima poeedi, kirjaniku ja kriitiku Jan Nerudaga, kes oli Smetana talendi tuline austaja. Kui Tsehhi rahvusliku kultuuri vaenlased püüdsid Smetana loomingut ebaõiglaselt kritiseerida, siis astus Neruda tihti helilooja kaitseks välja. 1874. aasta sügisel tabas Smetanat raske õnnetus. Kesk hoogsat ühiskondlikku tegevust haigestusid ta kuulmisorganid, mille tagajärjeks oli täielik kurdistumine (oktoober 1874). Sellisele rahutule ja alati ühiskondliku elu keskpunktis olevale isikule, nagu seda oli Smetana, mõjus kurdistumine eriti traagiliselt. tuli paljust loobuda, jäi järele veel looming, millele helilooja nüüd oma jõutagavarad koondaski, Ka sümfooniliste poeemide tsükkel ,,Minu kodumaa" on kurdina kirjutatud.
Tähelepanu pöörati lihtrahava (talupoegade) elule. 19.s ooperikuningas Giuseppe Verdi (1813 1901) oli ennekõike suur meloodiameister, on kirjutanud 26 ooperit, millest 8 on säilitanud populaarsuse tänaseni. Verdi ooperid on lõpetatud aariatega numbriooperid. Richard WAGNER (1813 1883) ooperites lõpetatud numbrid puudusid, ta eelistas lõputut meloodiat. 19. saj tekkisid Euroopa äärealade muusikas rahvuslikud koolkonnad. Nimetagem tsehhi Bedrich Smetanat (1824 1884), venelaste rahvusliku ooperi loojat Mihhail Glinkat (1804 1857) ja ungari rahvusooperi loojat Ferenc Erkelit (1810 1893). SAJANDIVAHETUSE naturalistlik näitekunst mõjutas ka ooperit. Seda suunda nim verismiks. Eesmärgiks on tegelikkuse võimalikult täpne kujutamine. Nimetatud suuna meistriks loetakse itaalia heliloojat Giacomo Puccinit (1858 1924). EESTI OOPER
Rossini on jätnud ooperiteatrite lavale 39 teost. Romantismiajastu ooperikuningas Giuseppe Verdi (1813 1901) oli ennekõike suur meloodiameister, on kirjutanud 26 ooperit, millest 8 on säilitanud populaarsuse tänaseni. Verdi ooperid on lõpetatud aariatega numbriooperid. Richard Wagner (1813 1883) ooperites lõpetatud numbrid puudusid, ta eelistas lõputut meloodiat. 19.saj tekkisid euroopa äärealade muusikas rahvuslikud koolkonnad. Nimetagem tsehhi Bedrich Smetanat (1824 1884), venelaste rahvusliku ooperi loojat Mihhail Glinkat (1804 1857) ja ungari rahvusooperi loojat Ferenc Erkelit (1810 1893). Sajandivahetuse naturalistlik näitekunst mõjutas ka ooperit. Seda suunda nim verismiks. Eesmärgiks on tegelikkuse võimalikult täpne kujutamine. Nimetatud suuna meistriks loetakse itaalia heliloojat Giacomo Puccinit (1858 1924). Suurimaks kujuks itaalia romantikute seas oli ooperihelilooja G. Verdi. Teda peetakse 19
annaabi.ee 
