*1931- I sõjakolle Jaapan vallutas Mandzuuria *Jaapani lahkumine RahvasteliidustUSA tunnustab NSVLJaapani tugevnemise vastu Kaug-Idas *1933 Salaja arendama relvatööstust35 lahkus rahvasteliidust (üldine sõjakohustus)lennuväe&sõjalaevastiku rajanemine *LEPITUSPOLIITIKA Põhjused: Lääneriigid polnud valmis uueks sõjaks ära kasutada Smaad NSVL vastu 1935 Ing-Saksa merekokkulepe (1. Smaa laevastik&allveelaevad 2.UK tunnustas Läänemere Smaa mõjusfääri) /lepitus-(rahustamis)-poliitika algus/ *SÕJAKUSE KASV 1935 Itaalia vs EtioopiaSaksa toetus Itaaliale, RL majandussanktsioonid, RL ei suuda kaitsta väikeriike agressorite eest, Smaa-It koostöö 1936 Smaa väed Reini demilitariseeritud tsooni Versailles'i lepingu rikkumine Berliin-Rooma telg Smaa&It koostööleping, Smaa&Jaapan
ar te ma ng ks Alldep cture) (sous-préfe Valla d o r d a o n jagatud n id oma k a t ek s Prantsu K an t o e väik s em ). smaa Eu s m a a k õ ig c o m m u n e 6 6 4 v roopa-o Pra n t s u ld ad e k s ( a ld a . Vallad sas on 3 u st e ks : v a h ald o n r 6 u s ü ks u s ü ksused, k i ig i p e amised
korrutisega. (on mitu täringut). 131. Nim harmoonilisi vabavõnkumisi isel suuruseid. Mis on nende tähendus? Tasakaaluasendi lähedal on võnkumised harmoonilised e sinusoidaalsed. w=2pii/T=2pii*nüü. Isel lainepikkus ja amplituud. (ka nt Hooke seadus F=-kx väikestel deformatsioonidel, ka Taylori rida). 132. Kuidas on võimalik õhust raskemate kehade lend? Lind lendab enda tiibade all oleva õhumassi jõuga, õhumass mõjutab tiibu smaa suure jõuga. Lind justkui lükkab ennast üles. Rakendatakse implusi jäävuse seadust. Mv:linnu tiib õhumassile, on vastassuunas m2v2-ga, mille saab lind õhumassilt. 133. Mis põhjustab gravitatsiooni? Kirj gravjõu käitumist ruumis + valem. iga keha massiga M tekitab kaugusel r oma masskeskmest gravitatsioonikiirenduse. F/m=a=GM/r2. 134. Kineetiline energia sõltub kehade kiirendusest kuidas? Millest sõltub kehade vastastikmõju pot en
Tuleb küll mainida, et kui eristada tavalist maad ja parandatud maad (nt 54 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 infrastruktuuriga täiendatud vmt), siis parandatud maa pakkumine võib küll hinna kasvades suureneda, mistõttu on tema pakkumiskõver ka positiivse tõusuga. Rent Smaa D Maa (km2) Joonis 34. Maaturg 9.4. Majandusrent Ressursside eest saadava sissetuleku saab jagada kaheks: majandusrent ja teisaldustulu. Seda näidatakse joonisel 35. Teisaldustulu on minimaalne tasu, mille eest on antud sektoris võimalik seda ressurssi hõivata. Kui tasu on väiksem, siis liigub