Kuna kõik soovisid oma aktsiaid müüa ning väärtpaberite hinnad lngesid miljardeid dollareid. Hinnad olid kunstlikult kõrgeks aetud aastal 1929. 4. Millised olulised muudatused toimusid Euroopa poliitilisel kaardil pärast I maailmasõda Tekkisid uued riigid ja lagunesid impeeriumid. Austria lagunes Austriaks ja Ungariks. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola eraldati Venemaast. Jogoslaavia lagunes Serbiaks, Horvaatiaks ja Sloveeniaks. Tsehhoslovakkia lagunes Tsehhiks, Slovakkiaks ja Moldooviaks. Poola sai väljapääsu merele, Saksamaa kaotas oma pindalast kaheksandiku. 5. Iseloomusta Locarno konverentsi 1925 (Reini pakt) loodi süsteem, mis välistaks Saksamaa ja Prantsusmaa vaheklise sõja. SaksaBelgia ja SaksaPrantsusmaa piirid jäeti puutumata relvadest ja sõjaväest vabaks 6. Hispaania kodusõda 1936 juuli1939märts
Muudatused kaasaja poliitilisel kaardil 1) Tsehhoslovakkia on lagunenud kaheks (1992) - Tsehhiaks ja Slovakkiaks, 2) Jugoslaavia on lagunenud Sloveeniaks, Horvaatiaks, Bosniaks, Makedooniaks ja Jugoslaaviaks (Serbia+Montenegro), 3) Saksamaa on taas üks riik (1990), 4) Baltimaad on taas iseseisvad riigid 2. Kahepooluselise maailma kujunemine. Kahepooluseline maailm kujunes välja pärast Teist maailmasõda. Nimelt olid sõjaliselt kõige võimsamad sel ajal USA ja NSVL. Mõlema riigi maailmavaated aga erinesid NSVL esindas kommunistlikku maailmavaadet ja USA Lääne demokraatiat. Ülejäänud riigid pidid valima,
Josip Jelacic. See suruti küll maha, kuid orjus või siis allasurutus kaotati. 1868. aasta reformiga anti võim Põhja-Horvaatia üle austerlastelt ungarlastele. Territoorium ühendati Ungari Slavooniaga ja garanteeriti sisemine autonoomia. Dalmaatsia jäi austerlaste kätte. Peale I maailmasõja lõppu sai Horvaatia kuningriigiks ning pärast horvaatia & bosnia sõda sai Titost uue Jugoslaavia Föderatsiooni juht. Ta jagas Jugoslaavia viieks vabariigiks - Horvaatiaks, Serbiaks, Sloveeniaks, Bosnia-Hertsegoviinaks ja Makedooniaks. 22. detsembril 1990. avaldati uus Horvaatia põhiseadus. Sellega koos muutusid Horvaatias elavad serblased rahvusvähemuseks. Uues põhiseaduses ei olnud ära märgitud rahvusvähemuste õigused riigiametitest lasti lahti massiliselt serblasi. Pärast seda, kui Horvaadi parlament viis oma põhiseadusesse sisse muudatuse, mis lubas kaitsta vähemusi ja nende õigusi, tunnustas Euroopa Liit, eelkõige Saksamaa pealekäimise
kes oli sloveen-horvaat, astus Ustasale vastu. Tuhanded horvaadid sõdisid tema partisanidena. Lõuna-Horvaatias tapeti vastulöögiks Ustasale serbia cetnikutele sadu horvaate ja bosnialased sundisid kõik horvaatidest antifasisitid kommunistideks. Nad liitusid vastukaaluks serbia antifasistidega. Selles horvaadi-bosnia sõjas suri 1 000 000 inimest. Pärast sõda sai Titost uue Jugoslaavia Föderatsiooni juht. Ta jagas Jugoslaavia viieks vabariigiks Horvaatiaks, Serbiaks, Sloveeniaks, Bosnia-Hertsegoviinaks ja Makedooniaks. Ehkki riigiplaneerimine oli stalinlik, edenes Horvaatias, eriti aga Sloveenias majandus võrreldes lõunapoolsete vabariikikidega jõudsamalt. Nad nõudsid reforme, intellektuaalid ja üliõpilased suuremat autonoomiat. Selle tagajärjena toimus "Horvaatia sügis 1971". Need reformimeelsed saadeti kas riigist välja või heideti kompartei ridadest. Jugoslaavias oli NL ees see eelis, et Tito lubas jugoslaavlastel väljaspool riigipiire tööl käia
SDV-ks ja demokraatlikuks SLV-ks, 3) Poola kaotas oma läänepoolsed alad, mis liideti Lääne-Ukraina nime all NSV Liiduga, 4) Eesti, Läti ja Leedu kaotasid oma iseseisvuse ja okupeeriti NSVLiidu poolt, 5) Soome pidi loovutama NSVLiidule Karjala, 6) Rumeenialt võeti ära Bessaraabia ja liideti Moldaavia nime all NSVLiiduga Muudatused kaasaja poliitilisel kaardil 1) Tsehhoslovakkia on lagunenud kaheks (1992) - Tsehhiaks ja Slovakkiaks, 2) Jugoslaavia on lagunenud Sloveeniaks, Horvaatiaks, Bosniaks, Makedooniaks ja Jugoslaaviaks (Serbia+Montenegro), 3) Saksamaa on taas üks riik (1990), 4) Baltimaad on taas iseseisvad riigid 2. Kahepooluselise maailma kujunemine. Kahepooluseline maailm kujunes välja pärast Teist maailmasõda. Nimelt olid sõjaliselt kõige võimsamad sel ajal USA ja NSVL. Mõlema riigi maailmavaated aga erinesid NSVL esindas kommunistlikku maailmavaadet ja USA Lääne demokraatiat. Ülejäänud
annaabi.ee 
