enda süü peale võtta. Kõik läksid tagasi magama ja mõni aeg hiljem jõudis kooli ka härra Olligo, kes ainult noomis paari õpilast kes veel ei maganud. X Järgmisel hommikul valmistuti selgitust andma ja kui härra Ollino klassi saabus, siis pani ta kohe puuduvaid asju tähele. Kuid kõigi üllatuseks ei teinud härra Maurus sellest suuremat asja ja ütles, et ta andis nagunii käsu need ära koristada. Asi lahenes nii et Slopasev lubas uued asemele muretseda. Peale seda arutasid Ivan ja Voitinski inimloomu üle. XI Härra Maurus küsitles pidevalt Indrekut, et kas ta kuulis ja nägi midagi sellest ööst. Indrek ütles et ei näinud midagi, kuid lõpuks tunnistas ,et kuulis küll kuidas palliga visati. Sellest sai härra Maurus aru, et Indrek oli ennem valetanud. Ja siis ta küsis miks ta valetab. Indrek vastas et tema oli teda valetama õpetanud. Sellest läks härra Maurus närvi
Nüüd aga tulid uued asjad, uued olud. ,,Nii on õige," ütles direktor, kui uks langes Timuski järel kinni. ,,Kui inemine tahab teisi rikkuda, milleks peab ta seda siis just härra Mauruse ausas majas tegema! Mingu ja tehku seda mujal. Rikkugu venelasi, kui ta tahab, mina ja minu maja aga tahame Jehoovat teenida." VIII. Timusk lahkunud, tuli varsti kaks uut õppejõudu juurde, üks venelane, teine poolakas. Ka need asusid siiasamasse elama ja pidid õpilastega ühes lauas sööma. Venelane Slopasev oli suur ning tugev ja rääkis põrisevalt nagu tõrre põhjast. Jalad olid tüseda kehaga võrreldes lühikesed ning peened ja liikusid käies tippamisi, nagu ei suudaks nad pikemaid samme välja kannatada. Kübarat kandis härra Slopasev ikka pisut viltu ja kaunisti silmadele surutult või vastupidi -- pisut kuklasse lükatult, aga mitte parajasti. Härra Slopasev nimelt ei armastanud kuldset keskteed ei kübara kandmises ega ka muus -- söögis ja joogis ka mitte
igal juhul Eelmaa see kindlasti polnud. Nüüd kava vaadates olin veel rohkem imestunud, kui esimest korda seda lavastust nägin, oli Ollino rollis Indrek Sammul, kes oli suveks välja vahetatud, kuna ta muutis teatrit. Imestasin, kuidas see mulle meelde ei tulnud, et Ollino oli Sammul, see oli Sammuli kehastuses väga meeldejääv esitus, nagu seda nime kavalehelt lugenud olin, tuli see roll kohe elavalt silme ette ja elustus hästi elavalt. Rain Simmuli esitatud õpetaja Slopasev oli endiselt võrratu, kuigi mulle tavaliselt Simmuli mäng oma hakitud esituses ja eriti artikuleeritult laulvas kõnemaneeris ei meeldi. Aga selles rollis ta oli nii võrratu, et selle kirjeldamiseks pole lihtsalt sõnu. Kõigepealt see, kui hästi ja täiesti ilma aktsendita ta vene keelt räägib. Ja siis see tema tööle pühendumus ning alkoholism, stseen, kus õpilased tema üle nalja teevad, oli tõesti
annaabi.ee 
