Keskpangad vamistavad NPT'i peamiselt selleks, et tutvustada käibivate pangatähtede turvamärke neile, kes maksevahendina kasutavad sularaha. Uute eesti pangatähtede või täiendatava turvamärkidega. Pangatähtede käibele laskmisel saadab Eesti Pank NPT'd koos turvamärkide kirjeldusega koheselt Eesti Vabariigis paiknevatele krediidiasutustele, et informeerida panka ja töötajaid. Uute pangatähtede käibele laskmises suurema tähelepanu pööramiseks turvamärkide tundmaõppimisele. Slline praktika on kasutusel kogu maailma keskpankades. Samuti saadavad keskpangad üksteisele NPT'i. Eesti pangatähtede NPT'd on identsed emiteerimisele kuuluvate pangatähtedega, kuid nede erievus seisneb selles, et seeria numbrid on märgistatud nullidega, pangatähtede esiküljele on trükitud sõna PROOB ja tagaküljele ingliskeelne sõna SPECIMEN ning üldreeglina on näidispangatähed jooksvalt nummerdatud. 5. Eesti krooni ajalugu 20 juuni 1992 võeti taaskord kasutusele Eesti kroon
omandab selline naine perekonnaseaduses sätestatud õigused ja kohustused. (Seega kokkulepe kus naine kannab teiste isikute last ja annab selle peale sünnitamist ära, on vastuolus heade kommetega). Sisuliselt on lapse äraandmine võimalik seaduslikult vaid lapsendamise teel ja kui kõik osapooled on huvitatud lapsendamisest ja see on ka lapse enda huvides. Kui aga pooled on leppinud kokku ka tasus, mida saab last kandnud ja sünnitanud naine on slline kokkulepe heade kommete vastane, tühine ja jõustumatu. Näiteid päriselust USAs geipaarile 3 last s ünnitanud eestlanna: Esimesest abielust on naisel endal teismeline tütar. Oma praeguse ameeriklasest abikaasaga teadsid nad juba tutvuse alguses, et rohkem lapsi nad ei soovi. Surrogaatemadus tundus naisele aga põnev ja intrigeeriv teema, ta luges sellealast kirjandust ning otsis internetist lisainfot. Mida rohkem ta teemaga tutvus, seda enam hakkas see mõte talle meeldima
erimeelsused, kuivõrd raed nägid sellest võimalust lülitada need valitsemisest välja. Dominiiklased hakkasid Tallinnas kooli pidama, milles Tallinna toomkapiitel nägi enda õiguste kitsendamist - pks episood selline, et kui Tlnas peetid kirikuprotsessiooni, siis nad läksid demonstratiivselt dominiiklaste kirikust mööda ja tegid jumalateenistuse Vene kiriku ees???. Hiliskeskaega on protestantlikus kirjanduses käsitletud kirikuelu langusena - slline ettekujutus on ühekülgne, siin olid omad keerulised olukorrad, nende konfliktolukordades oli vaimulikel mängida Avignoni ja rooma vahe. 14. sajandist suur osa Liivimaa kirikutest olid kirikuvande all, aga me ei tea, kas seda millekski ka peeti - keelatud olid küll jumalateenistused, aga kas nad siiski toimusid?. Probleem lahendati alles 1390. aastateks. kui me eeldame, et seda korraldust täidati, siis 50 aastat ei tohtinud Saksa Ordu valduses jumalateenistusi pidada.