lestasaagi. 2014 aasta andmeta järgi lossiti Kõrgessaare sadamas 21,2 tonni kala. Kui sadamal oleks korraliku sügavuse ja tähistusega sissesõidu kanal, siis oleks arvatavasti lossitud kala kogused veelgi suuremad. Praegu lihtsalt ei saa suurema süvisega alused sadamale ligi. Suurematele alustele mõeldud kai on põhja tuultele avatud, see teeb aluste hoidmise seal ebamugavaks. Teiseks sadama puuduseks on korraliku slipi olemasolu. Kuna slipi äärde ei ole kaid ehitatud, siis ei saa suuremad alused sellist slippi kasutada. Sadama basseini ääres puudub ka korralik valgustus, mis takistab pimedas tegutsemist. Sadamas on püügivahendite puhastamiseks ja kuivatamiseks küllaldaselt ruumi. Paatide ja püügivahendite hoiustamiseks on olemas ruumid. Suureks plussiks on külmhoone olemasolu, mis pakub järgnevaid teenuseid: MTÜ Kõrgessaare külmhoone teenuste hinnakiri al 01.07.2013
Integreeritud andmeid on võimalik kasutada otse portaalis, sageli kinnistades teistel veebilehtedel, suhtlemist andmekogude vahel ja ligipääsu hinnangutele, aruteludele ja kirjastaja tagasiside kanalitele. 3. Milliseid teenuseid või äppe on antud portaali kaudu kättesaadavaid andmeid kasutades loodud? Lääne-Austraalia valitsue loodud SLIP - jagatud asukoha informatsiooni Platform SLIPi haldab Landgate ja WALIS ning tegutseb Google'i pilvepõhise Google Maps Engine platvormil. SLIP seob omavalitsus asutuste süsteeme ühtseks võrguks kinnisvara asukoha ja informatsiooni erinevatest valitsusasutustest. Registreerimine on tasuta. URL: http://slip.landgate.wa.gov.au Lääne-Austraalia valitsuse avatud andmed Andmepoliitika eesmärk on avaliku sektori andmed vara haldamise parandamist ja kasutamist, et pakkuda lisaväärtust ning kasu kõigile
Traalnooda moodustavad pukseerimis vaierid , traallauad ja neid püüniste tiibadega ühentavatest kaablid , traalikere ja traalipära . Traalnooda ülemises paneelis asuvad ujukid ja traalinooda alumises osas asuvad raskusselis või grunttrop (raskused ) . Raskusselis või grunttrop oleneb sellest kas tegu on pelaagilise- või põhjatraaliga . Pelaagilisel on raskusselis ja põhjatraalil on grunttrop . Enne vettelaskmist laotakse traalnoot ahtrisse slipi ees tekile , kusjuures pära jääb slipi poole . Püünise veeskamist alustatakse vaiksel käigul , liikudes või triivides alla tuult . Püünis keritakse osaliselt traaltrumlilt maha , traali pära punt heidetakse vette ning vaiksel käigul edasi liikudes ( poorditraalimise puhul ringikujuliselt ) keritakse püünis trumlilt maha .Traalpüünise keskosa on valmistatud suure silmalisest noodalinast ja päraosa osa peenesilmalisest noodalinast millest kala läbi ei uju
tuleb jälgida sildumiotste korrasolekut, et nad pinge all ei katkeks ja sellega pahandusi ei tekita (traumad, varaline kahju jne) • Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded traali merre laskmisel ja väljavõtmisel. Kalapüügilaeva tekil töötamine on seotud pideva ohuga, mistõttu kõik tekil töötavad isikud peavad alati täitma ohutuse eeskirju. Laeva ülesõidul ja traalimise ajal peavad slipiväravad olema suletud. Inimesed ei tohi viibida slipi kaldteel traali veeskamisel ja väljavõtmisel ning traalimise ajal. Kui tekib vajadus minna slipi kaldteele, peab laevapereliige olema varustatud päästevööga ja kinnitatud julgestusliiniga laeva külge. Laev võib liikuda kõige väiksema käiguga vastu lainet. Parem on muidugi, kui seisab. Ülesriputatud vaieriplokkide ja slipi juures töötavad isikud peavad olema varustatud päästevööde ja laeva külge kinnitatud julgestusliinidega
annaabi.ee 
