(Gustav III ja Gustav IV Adolf). Unistati Suur-Rootsi taastamisest: revans Venemaa suunas ebaõnnestus ja Rootsi territoorium Soomes kahanes edasi (1743). Kas Rootsi kaotab tulevikus terve Soome? Kompensatsioon Norrast? 18.sajand ,,kasu ajastu": tähelepanu loodus ja majandusteadustele (põllumajandusele). Algas hoogne populatsiooni juurdekasv ja rahva elatustase tõusis (kohv, kartul) 3x kohvikeeluseadus. Taani (+Norra, Island, Gröönimaa, Fääri saared, Slesvig-Holstein ehk Saksa provintsid) Taani oli 18.sajandil paljurahvuseline riik: pinged taanlaste/norrakate, taanlaste/sakslaste vahel Jätkus absolutism ja probleemiks kuninga Christian VII vaimuhaigus. Christian VII valitses 1766- 1808 -Ema George II tütar. (Võimuahne arst hakkas tema naist ,,lohutama", kuninganna sünnitas printsessi, abielu lahutati, arst hukati) Gustav III valitses 1772-1792, vaimselt võimekas, rokokoo ja valgustusajastu esindaja. Gustaviaanlik stiil hele, kerge rokokoog
Elevandiluurannik ja Roheneemesaared on esitanud 1986. a soovi, et muu maailm kasutaks nende nimesid tõlkimata kujul Côte d'Ivoire ja Cabo Verde. 2. Eestipäraseks kohandatud nimed mugandnimed. Mugandnimede hulka püüab keelekorraldus hoida võimalikult väikesena. Seetõttu on 1976. a õigekeelsussõnaraamatus tagasi võetud hulk 1960. a sõnaraamatus olnud mugandusi (mitte Liihtenstein, Slesvig-Holstein, Vürtemberg, Amasoonas, Naapoli, Niagaara, vaid Liechtenstein, Schleswig-Holstein, Württemberg, Amazonas, Napoli, Niagara). Viimastes õigekeelsussõnaraamatutes on kohanimevalimiku ees märkus: ,,Rahvuslikke nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (lati- nisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti õigekeelsuse vastu
aastate lõpuks, esines 1960. a ÕSis kompromissina küllalt palju nimemugandeid. Ernst Nurm püüdis seda põhjendada reegliga, et teatavat rühma nimesid on tavaks mugandada (Nurm 1959): kõigi iseseisvate riikide ning suuremate maa-alade nimesid, kõigi Euroopa pealinnade nimesid, suuremate ja tuntumate linnade nimesid ning suuremate jõgede ja muude veekogude nimesid. Seega mugandati nimesid ka üksnes kuulumise tõttu ühte nimetatud rühma, nt San Mariino, Slesvig- Holstein 'Schleswig-Holstein', Reikjavik 'Reykjavk', Pretooria 'Pretoria', Amasoonas 'Amazonas'. 1960. aastatel kritiseeriti eriti rühmapõhist mugandamist (Mati Hint) ja taotleti nimekirjutuses suuremat originaalilähedust. Esitati soov kirjutada ka NSV Liidu rahvaste nimesid nende lähtekujul, mitte vene keele vahendusel. 1970. aastate keskpaigas võttis õigekeelsuskomisjon Tiiu Erelti algatusel vastu ukraina, valgevene, Kaukaasia ja Kesk-Aasia keelte nimede