eelkõige Eesti Aleksandrikooli eestikeelsena avamise mõttes. Kõik tundus minevat hästi, kuni tekkisid lahkhelid ühiskonnategelaste vahel. Lahkhelid olid peamiselt tõekspidamiste ja eriarvamuste üle. Rahvuslik liikumine oli sattunud sügavasse kriisi, mida algav venestamine veelgi süvendas. Ebaõnnestumiseks võiks pidada saksameelse ja venemeelse suuna levitamist. Johann Voldemar Jannsen pooldas koostööd saksa seltskonnaga, et ühiselt vastu seista Venemaa slavofiilsetest ringkondadest lähtuvale venestuspoliitikale. Jannsen leidis, et ei eestlased ega sakslased suuda eraldi venestusele vastu panna ning peavad seetõttu unustama endisaegsed solvumised ja vastuolud. Seetõttu püüdis ta kaasata saksa seltskonna esindajaid mitmete eestlastele mõeldud suurürituse korraldamisele (näiteks pastor Willigerode üldlaulupeo ettevalmistamisel ja läbiviimisel 1869. aastal). Kuna C. R. Jakobsoni kirjutised olid üha enam vaenulikumad baltisakslaste suhtes lõpetas
1878 Carl Robert Jakobson asutas "Sakala". Algasid tülid Jakobsoni ja Hurda vahel. III Periood 1880 J.Hurt siirdus Jaani koguduse piiskopiks 1880 J.V.Jannsen muutub teovõimetuks insuldi tagajärjel. 1881 Liberaalsete vaadetega keiser Aleksander II tapmine, keisriks saab Aleksander III 1882 C.R.Jakobson sureb Saksameelne suund ärkamisajas *Suuna liider J.V. Jannsen *Pooldas koostööd saksa seltskonnaga *Eesmärgiks oli vastu seista Venemaa slavofiilsetest ringkondadest lähtuvale venestuspoliitikalt. *1871.a lõpetas töö Jakobsoniga *Süüdistus Jannseni vastu eestlaste reetmises vastu sakslastele. Venemeelne suund ärkamisajas *Suuna liider C.R. Jaobson ja Johann Köler *Eestlaste suurimateks vaenlasteks olid balti parunid ja pastorid, kelle vastu võitlemiseks on parim võimalus toetuda vene liberaalsele ja demokraatlikule seltskonnale VENESTUSAEG *Ärkamisaja ja 20.saj ühiskonnaelu I Peamised põhjused:
-1880. Aastatel väga hoogsalt. Kirjandusse tulid Koidula, Veske, Kunder, Kuhlbars, Pärn, Reinvald jt, kelle looming kujundas väga algupärase, tõeliselt rahvusliku kirjanduse. Arenguprotsessi kehutas oma loomingu ja tegevusega Kreutzwald. Rahvuslikul ärkamisajal eristatakse kolme põhilist voolu: 1. Saksameelne Suuna liidriks oli Johann Voldemar Jannsen, kes pooldas koostööd saksa seltskonnaga, et ühiselt vastu seista Venemaa slavofiilsetest ringkondadest lähtuvale venestuspoliitikale. Jannsen leidis, et ei eestlased ega sakslased suuda eraldi venestusele vastu panna ning peavad seetõttu unustama endisaegsed solvumised ja vastuolud. Seetõttu püüdis ta kaasata saksa seltskonna esindajaid mitmete eestlastele mõeldud suurürituse korraldamisele (näiteks pastor Willigerode üldlaulupeo ettevalmistamisel ja läbiviimisel 1869. aastal).
annaabi.ee 
